Tartumaa põllumees Madis Ajaots kasvatab ainsana Eestis kikerherneid

Kikerhernest kasvatav Madis Ajaots näitas, et ühes kaunas võib olla kuni kaks kikerhernest, kaunad lähevad pauguga katki, kui neid pigistada. Foto: Kristjan Teedema

Veerandsada aastat tagasi, täpsemalt 1993. aastal läks Konguta sovhoos pankrotti ning Rannu Seemne juhatuse liikme Madis Ajaotsa perel tekkis hea võimalus ära osta sovhoosi üks hoone ja maad. Plaan oli sajal hektaril kasvatada kartulit, mis oleks viidud Valka Lekto kartulikrõpsutehasesse. Vanemad inimesed ehk mäletavad, et Lekto projekt kukkus kolinal läbi, ning see oli ka üks põhjustest, miks Mart Laar peaministri ametikohalt maha hääletati.

Nüüd on Eesti põllumajanduse päästma pidanud ja riigile 14 miljonit krooni maksma läinud projekt Lekto unustatud ning Ajaotsa perel laiub 2300 hektaril 60 erinevat kultuuri ja sorti, alustades kohalikust talirüpsist ning lõpetades Indiast Eestisse toodud kiker- ehk põishernega. Kikerherned on olnud Indias läbi aegade hinnatud toidukultuur, kuna see sisaldab väga palju valku.

Suvi on põllumajandusega tegelevatele inimestele kiire aeg, august eriti – algab saagikoristus. Kui talirüpsi ja -nisu koristamisega on juba algust tehtud, siis kikerhernes tuleb põllult alles septembri lõpus. «See valmib kõige hiljem, sinna lähevad kombainid viimasena peale,» selgitas Madis Ajaots. Lisaks kikerhernele kasvab Rannu Seemne maadel ka lääts. Kui läätse kasvatab Eestis paar põllumeest veel, siis kikerhernest peale Jõgeva taimekasvatuse instituudi vaid Rannu Seeme.