/nginx/o/2019/07/23/12398593t1h3e9e.jpg)
Rattaringluse eesmärk oli pakkuda autole alternatiivset sõiduvahendit, kuid praegu on sellest kujunemas vaid meelelahutuslik grupiajaviide.
KIRI: targale rattale on raske ligi pääseda (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
8. juunil kell 12.15 avati Tartus Balti riikide esimene ühistranspordi alternatiiv ehk ühiskasutatavad targad elektrirattad. Enamik neist on elektroonilised ning sõidavad peaaegu et juhi eest. Mõte on ju geniaalne: kättesaadavate ratastega saab Tartu linnas kiirelt punktist A punkti B, sest dokid on kesklinnas ja mujal pea igal nurgal. Esimene sõidutund on tasuta ning rattaretk võtab linnas maksimaalselt 30 minutit – priima! Eriti kui ratas täidab motoriseeritud sõiduki funktsiooni, sest Tartu on üpris künklik. Mõtlesin isegi, et davai, vaatame, kas ratas mu päriselt koju suudab viia, sest kodutee kesklinnast on pea lõpuni mäest üles ronimine. Siiralt üllatuslikul kombel ei olnud see võimalik, sest rattaid polnud lihtsalt võtta. Käisin pea kõigis kesklinna rattalaenupunktides, kuid jäin saagita.
Dokki alles jäänud rattad olid kas rikkis, tühjad, laenutatud või sodiks sõidetud. Kus rattale ligipääsuks lootust paistis, seal istusid inimesed sadulas ja justkui ootasid midagi, sagisid telefonis, rääkisid omavahel, hoidsid rattaid kinni.
Päev läbi näen ma kolme- kuni seitsmeliikmelisi gruppe voorimas ratastega mööda linna ringi.
Just voorimas, sest neil kas puudub sihtpunkt või neid on hirmus palju. Juhul kui rattal aku tühjaks saab või mõni muu kivike teele ette jääb (á la ajalimiit saab täis), sõidutatakse ratas dokki ning passitakse seal, kuni saab sõbra rattaga uuele tiirule minna.
Lootust targale jalgrattale ligi pääseda killustab veelgi Tartu Smart Bike’i äpi ebakompetentsus. Sain aru, et äpi eesmärk on reaalajas näidata, kus kui mitu vaba ratast või dokikohta paikneb, kuid äpis öeldu ei ole seni kordagi klappinud reaalajaga.
Ikka tore mõelda, et Tartu areneb targa tuleviku poole ning lisaks rattaringlusele on meil nüüd ka uus liinivõrk uute bussidega, olen väga selle poolt. Samal ajal teeb aga meele mõruks, et nii vähesed suudavad sellest lugu pidada.