Urmas Klaas: finiš paistab – 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn selgub peagi

Urmas Klaas Foto: Sille Annuk

Augusti lõpus valib rahvusvaheline eksperdikomisjon Eesti linna, mis hakkab kandma Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitlit. Kui Tartu osutub valituks, võidab sellest kogu Lõuna-Eesti.

Esimesel augustil anname žüriile hindamiseks Tartu 2024 kandidatuuriraamatu, mille kultuuriprogramm kannab pealkirja «Ellujäämise kunstid». Sellega lõpeb üks etapp Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel tehtud suurest ühisest tööst.

Augusti lõpul saabub Tartusse kultuuripealinnade žürii, kellele esitletakse nii linna kui ka valminud Euroopa kultuuripealinna taotlust ehk kandidatuuriraamatut. 28. augustil valib rahvusvaheline eksperdikomisjon Eesti linna, mis hakkab kandma 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Tartu oli Eesti linnadest esimene, kes kandideerimisest 2024. aasta tiitlile avalikult teada andis. 2017. aasta septembris otsustas Tartu linnavolikogu ühel häälel, et Tartu taotleb 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Meenutame, et Tartu kandideeris ka 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks ning jõudis 2006. aastal toimunud konkursi lõppvooru. Siis eelistas žürii Tartule Tallinna. Toona oli valikukomisjon riigisisene, nüüd valib kultuuripealinna sõltumatu rahvusvaheline žürii, mis koosneb Euroopa eri riikidest pärit kultuurijuhtidest ja -ekspertidest.

Lisaks otsustajatele on muutunud ka ootused. Edukad kandidaatlinnad seovad oma taotluses ehk kandidatuuriraamatus väljapakutavad tegevusliinid linna pikaajaliste arengusihtidega ning pakuvad kultuurist kantud lahendusi piirkonna suurtele väljakutsetele. Tartu puhul tähendab see, et valmiv taotlus aitab kaasa nii mullu jõustunud kultuuristrateegia KU30 kui ka linna üldise, 2030. aastani ulatuva arengustrateegia täitmisele.

Kultuuripealinna kavandatud tegevused toetavad näiteks Tartu rahvusvahelise tuntuse ja heaolu kasvu, põlvkondadevahelise kultuurisideme tugevdamist, noorte eneseteostusvõimaluste arendamist, aga ka inspireeriva ja jätkusuutliku linnaruumi rajamist.

Võrreldes Tartu eelmise kandideerimisega on muutunud ka ootused Euroopa kultuuripealinnana ellu viidavale mitmeaastasele kultuuriprogrammile. Samaväärselt võimsatele, tuhandeid kohalikke ja väliskülalisi kokku toovatele suur­üritustele oodatakse kultuuripealinnalt koostegutsemist kogukondadega, erinevate elanikerühmade – ka nende, kes saavad kultuurielust osa harvem – kaasamist nii publiku kui ka loojatena, haridusprogramme noortele ja täiskasvanutele.

On oluline aga rõhutada, et Euroopa kultuuripealinna tiitel pole meile omaette lõppeesmärk. 

Selleks et panna kokku konkurentsivõimeline ja esinduslik taotlus, tegutseb linnavalitsuse kultuuriosakonna koosseisus Euroopa kultuuripealinna töörühm. Pooleteise aasta jooksul on Tartu 2024 kandidatuurimeeskond korraldanud foorumeid, kultuurivaldkondade ümarlaudu, fookusrühmi, eksperdiintervjuusid ja ideekorjeid, et töötada välja Tartu taotluse kunstiline kontseptsioon ja seda avavad projektid, samuti võimaliku kultuuripealinna juhtimise, rahastamise ja turundamise tegevuskavad.

Meie taotlust saada kultuuripealinnaks on aidanud koostada kirjanikud ja kunstnikud, kultuurikorraldajad ja ettevõtjad, ülikoolid, kultuuriasutused ja vabaühendused üle terve Lõuna-Eesti.

Samuti on meeskond tutvunud põhjalikult mitme hiljutise või tulevase Euroopa kultuuripealinna tegevusega, küsinud nõu nende tegev- ja programmijuhtidelt, et õppida parimaid praktikaid. Nii on Tartus ja Lõuna-Eestis käinud varasemate Euroopa kultuuripealinnade eestvedajad Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Inglismaalt, Hollandist ja mujalt.

Tartu ei kandideeri Euroopa kultuuripealinnaks üksi, vaid koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega. Volikogu tasandil on meie kandidatuurile avaldanud toetust ka Pärnu linn.

Kui eelmise aasta jaanuaris tõi Tartu 2024ga seotud koostöö Lõuna-Eesti linnade ja valdade juhid esimest korda ühise laua taha, siis jäi aruteludest kõlama, et Tartu tiitlivõidust võidaks terve Lõuna-Eesti. Tänavu on kandidatuurimeeskonna eestvedamisel peetud põhjalikumaid arutelusid juba igas maakonnas. Kohtumistelt omavalitsus-, kultuuri- ja kogukonnajuhtidega on kogutud palju põnevaid ideid, millega saavutada Euroopas tähelepanu, ent täpsustunud on ka ühised huvid.

Tartu ja Lõuna-Eesti on ühel meelel, et Euroopa kultuuripealinna tegevused peaksid aitama kaasa terve regiooni, eriti selle kultuurielu silmapaistvuse kasvamisele, ettevõtluse ning heaolu edendamisele ja Euroopast Tartusse toovate ning viivate ühendusteede laiendamisele. Ühist tegutsemist toetab kindlasti seegi, et kogu Lõuna-Eesti looduslik ja kultuurilooline mitmekesisus asub Tartu linnast linnulennul vaid kuni saja kilomeetri kaugusel.

Võrreldes Tartu eelmise kandideerimisega on muutunud ka ootused Euroopa kultuuripealinnana ellu viidavale mitmeaastasele kultuuriprogrammile. 

Nii sõlmisid 20 Tartu, Põlva, Valga ja Võru maakonna omavalitsust 29. aprillil Eesti kõrgeimas tipus, Suurel Munamäel, Tartu 2024 hea tahte koostöölepingu, mis kinnitab terve regiooni toetust Tartu 2024-le. Teisalt seisab lepingus, et Lõuna-Eestile kavandatakse Euroopa kultuuripealinna programmis kaalukat rolli.

See tähendab, et tiitlivõidu korral Tartusse saabuvatele kultuurituristidele pakutavad elamused viivad neid loomulikul moel ka väljapoole linna piire, piirilinnast Valgast Peipsiveerele ja Viljandi lossimägedest Setomaale.

Kindel on, et üks 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn tuleb Eestist. Rahvusvaheline eksperdikomisjon hindab mõlema linna taotlust, tutvub 26.–28. augustini põhjalikult nii Narva kui ka Tartuga ning esitab kummagi linna esitluse järel kindlasti rohkelt lisaküsimusi.

Valik tehakse 28. augusti pärastlõunal. Linn, mis võidab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna korraldamise õiguse, alustab ettevalmistusi väljapakutud programmi elluviimiseks ja edukaks tiitli kandmiseks juba selle aasta sügisel.

On oluline aga rõhutada, et Euroopa kultuuripealinna tiitel pole meile omaette lõppeesmärk. Kui eksperdikomisjon otsustab, et Tartust saab Euroopa kultuuripealinn, on see suur tunnustus linna ja Lõuna-Eesti kultuurielu traditsioonidele, suutlikkusele ja edasipürgimisele. Tiitlivõit on meile suur võimalus ja suur vastutus.

Kuid küsima me peame endalt nii Euroopa kultuuripealinna tiitliga kui ka tiitlita: mida teha, et Tartu areneks ja oleks edaspidigi tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn? Seetõttu on Tartu 2024 protsessiga kasvanud tulevikku vaatav koostöömeel ja sündinud uued projektid väärtuslikud igal juhul ning Tartu ja Lõuna-Eesti on juba kandideerideski nii mõndagi võitnud.