Tartu Ülikooli nõukogu ei andnud reedesel istungil ülikooli kantslerile luba jagada Kääriku spordibaas üheteistkümneks tükiks ning leidis, et baasi 50-aastase rendileandmise tingimused peab saama heaks kiita järgmine nõukogu.
Kääriku tükeldamine lükkus edasi
19. detsember 2011, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogu otsuse algne tekst nägi ette esiteks loa andmise kuni 50-aastase kasutusvalduse lepingu sõlmimiseks Tehvandi Spordikeskusega, teiseks nelja olemasoleva katastriüksuse asemele 11 üksuse moodustamise ning kolmandaks rektorile õiguse leppida Tehvandi keskusega kokku täpsed lepingutingimused.
Rektor sai küll volitused tingimuste suhtes läbi rääkida ja kasutusvalduse leping ette valmistada, kuid lepingut ei saa sõlmida enne, kui 1. jaanuaril ametisse astuv TÜ nõukogu on selle üle vaadanud ning heaks kiitnud. Leping peab jõudma nõukogu ette hiljemalt 2012. aasta 1. aprilliks.
«Minu õiglustunne on rahul,» kinnitas Tartu Ülikooli nõukogu liige, Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. «Kui Tehvandi keskuse nõukogu on plaanis kokku tuua, et ülikooliga sõlmitavale notariaalsele lepingule heakskiit anda, siis miks ei võiks seda teha ülikooli nõukogu. See oli ettepanek, mille eest mina võitlesin.»
Lahjad põhjendused
Nõukogu liige õigusteadlane Paul Varul tõdes, et nõukogule esitatud ümberkruntimise kava on loogiliselt põhjendatav.
Kantsler Andres Liinat selgitas nõukogu istungil nagu ka intervjuus Tartu Postimehele, et ümberkruntimise mõte on kindlustada ülikoolile võimalus nõuda Tehvandi Spordikeskuselt Kääriku baas kruntide kaupa tagasi, kui ühel või teisel krundil pole kokkulepitud mahus investeeritud ning lepingut täidetud.
«Selles oma uba ülikooli huvide seisukohalt on,» tõdes Varul. «Ideed määrata ülesanded kinnistute kaupa ja jätta võimalus kasutusvaldust kinnistute kaupa lõpetada ma aktsepteerin. Iseasi, kas neid kinnistuid peab nii palju olema.»
Varul lisas, et kui väiksemateks kinnistuteks tükeldamine jätab mulje soovist neid võõrandada, tasuks kasutusvaldus korraldada tükeldamiseta.
Andres Liinat kordas Tartu Postimehele, et Kääriku baasi maade võõrandamist pole kavandatud ega kavandata: «Meil ei ole kavatsust müüa. Kui ülikoolis peaks tekkima mingi müügisoov, tuleb arvestada Eesti Vabariigi seadusi, varem antud lubadusi ja lõpuks otsustab selle ülikooli nõukogu, mitte rektoraat. Miks selline paranoia?»
Henn Vallimäe märkis, et õigusteoreetiliselt tähendab kinnistu ümberkruntimine omaniku tahet neid krunte kas müüa, rentida või pantida. Nõukogule esitatud põhjendused kruntimise vajalikkuse kohta olid liiga lahjad tekkinud üldise kahtlustusfooni kustutamiseks, hindas Vallimäe.
«Formaalset alust mul kahtlustamiseks pole,» nentis Vallimäe. «Aga ma leian, et põhjendused kruntimiseks polnud piisavad. Nõukogu tegi targa otsuse, et mitte anda võimalusi spekulatsioonideks sel teemal. Ma usun, et uus nõukogu võtab kõik pinged ja spekulatsioonid maha.»
Poolsalajane leping
Ülikooli nõukogule esitatud otsuse eelnõu kandis algul pealkirja «Kinnistule kasutusvalduse seadmise lubamine ja rektorile volituste andmine», kuid ülikooli pressiesindaja teatel kiitis nõukogu heaks hoopis koostöölepingu sõlmimise Tehvandi keskusega.
Kantsleri täpsustusel andis ülikooli nõukogu ülikooli juhtkonnale volitused koostöölepingu ehk kavatsuste protokolli allkirjastamiseks. Selle lepingu alusel asutakse ette valmistama kasutusvalduse lepingut Tehvandi keskusega.
Koostöölepingu eelnõu, mille all seisab Andres Liinati ja Tehvandi keskuse tegevjuhi Alar Arukuuse nimi, on küll olemas, kuid nõukogu liikmeile ega ülikooli valitsuse liikmeile pole selle tervikteksti esitatud.
«Ma nõudsin seda lepingut ja heitsin kantslerile ette, miks ta ei toonud ülikooli valitsusele lepingut tervikuna,» rääkis nõukogu liige Henn Vallimäe. «Kantsler ütles, et ta on nõus kohe tutvustama nõukogule lepingu põhipunkte.»
Veel allkirjastamata koostööleping kõneleb näiteks, et ülikool on teinud Tehvandi keskusele pakkumise hakata nelja veel loomata katastriüksuse peremeheks. Üksused hõlmavad kokku 60 hektarit. Veel 12,6 hektari kohta märgib dokument, et nende andmine Tehvandi kasutusse lepitakse kokku hiljemalt tuleva aasta 31. jaanuariks.
Lepingus on öeldud ka, et ülikool soovib kasutada sporditegevuseks otseselt ebavajalikke maatükke selliselt, et detailplaneeringu kaudu suurendada nende turuhinda ja kasutada kinnistuid rahastamisallikatena oma põhitegevuse finantseerimisel.
Andres Liinati sõnul ei toodud koostöölepingut reedesele nõukogu istungile, kuna puudus Tehvandi keskuse kooskõlastus.
«Kooskõlastus saabus neljapäeval minu postkasti. Pakkusin reedeses nõukogus välja võimaluse tutvuda koostöölepingu viimase variandiga. Keegi seda ei soovinud,» kommenteeris Liinat.
Maad, mida ülikool Tehvandi keskusele ei paku, hõlmavad umbes 51 hektarit, sellest ligi 38 hektarit on looduskaitsealune mets. Paul Varul tunnistas laupäeval Tartu Postimehele, et reedel nõukogu istungil arutatu kontekstis on jutt maade turuhinna tõstmisest arusaamatu.
«Kantsler kinnitas nõukogus korduvalt, et mingeid võõrandamise plaane ei ole,» nentis Varul. «Mulle pole küll jäänud mingit muljet, et oleks varjatud võõrandamissoov. Ülikooli nõukogu nõusolekuta nagunii võõrandada ei saa.»
Mõeldud survena
Andres Liinat ütles, et maatükkide turuhinna suurendamise sõnastust on kasutatud Tehvandi Spordikeskusele surve avaldamiseks, et keskus ei suhtuks maadesse kui väheväärtuslikesse.
«Andsime selgelt mõista, et väärtuslikku maad ei saa niisama hoida,» toonitas Liinat. «Sporditegevuseks mittevajalikud maad on järve paremkallas. Kõik vasakkalda pool olev läheb kasutusvaldusse, kõik märgid näitavad seda. /.../ Ülikool säilitab võimaluse, et kui 15 aasta jooksul pole seal midagi tehtud, saab ta midagi tagasi võtta.»
Liinat tõi näite, et kui Tehvandi keskus ei tee 15 aasta jooksul korda kunstmuruväljakut, nagu lepingus kokku lepitakse, saab ülikool selle koos eraldatud katastriüksusega tagasi võtta ja ise korda teha.
«Kas me siis suurendame kinnistu väärtust või ei suurenda? Anname selle näiteks kasutusse või hakkame ise rentima. Või teeme minigolfiraja.»