Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2019/07/23/12397330t1hb37a.jpg)
Märtsi alguses sai Põltsamaa roosiaia juht Annela Orasi maa-ametilt teate, et peab aprilli lõpuks vabastama 1000 ruutmeetri suuruse riigile kuuluva krundi, kuhu roosiaed oli maa-ameti kirjas seisnud selgituste kohaselt aastate jooksul omavoliliselt laienenud.
Roosiaia juht selgitas, et tegu oli aastate taguse arusaamatusega, mille kohaselt roosiaia eelmised omanikud ja toonane Põltsamaa valla juhtkond leppisid kokku, et roosiaia töötajad võivad kasutuna seisva tühermaa korda teha ning sinna ilutaimed istutada.
Riigi maale laienemise protsess leidis aset paarkümmend aastat tagasi. Roosiaia praegune juht selle üksikasju ei tea, sest siis haldas Põltsamaa roosiaeda teine ettevõte, osaühing Joosti Aiand. Nüüd haldab roosiaeda osaühing Eesti Roos.
Esimene signaal, et roosiaia laienemine 1000 ruutmeetri suurusele maalapile on ebaseaduslik, jõudis Annela Orasini viis aastat tagasi. Pärast pikki seletusi, tegi maa-amet roosiaiale nimetatud krundi osas servituudi viieks aastaks. Seejärel pakkus toonane Põltsamaa vallavalitsus välja, et taotleb maa valla omandisse, kuid plaaniks see jäigi.
/nginx/o/2019/07/23/12397331t1h4545.jpg)
Ammune lubadus
Tänavu kevadel, mil maakasutuse servituut lõppes, tegi maa-amet roosiaiale uue ettekirjutuse, paludes krunt taimedest vabastada. Sel korral tuli roosiaiale taas appi Põltsamaa vallavalitsus, kes sel korral ka sõna pidas. Vallavalitsuse liikmed pakkusid välja, et vald taotleb riigilt nimetatud krundi enda valdusse. Põltsamaa vallavolikogu andis eelmisel neljapäeval plaanile rohelise tule.«No nüüd vähemalt täidab vald oma viis aastat tagasi antud lubaduse,» sõnas Orasi. Kuigi kogu roosiaed laiub 3,2 hektaril, siis kümnendik haruldasi roosisorte asub just roosiaia värava kõrval 1000 ruutmeetrisel riigile kuuluval maalapil,«Seal on 93 haruldast roosisorti,» kinnitas Orasi.
Soovivad tasuta
Põltsamaa valla arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaos selgitas, et nüüd peab vald esitama taotluse maa-ametile, kuid asjaajamine võtab aega, sest oma jah-sõna peab ses asjus ütlema ka Vabariigi Valitsus. Valla huvi on maatükk riigilt enda omandisse taotleda tasuta.Samas on vald arvestanud võimalusega, et maa-amet ei pruugi maad vallale tasuta anda. «Sellistel juhtudel on maatüki hinnaks 60 protsenti maa maksustamishinnast,» lisas Klaos. Antud maatüki puhul oleks see 324 eurot.
Ka Põltsamaa roosiaialt ei plaani vald tulevikus 1000 ruutmeetrise maalapi eest rendiraha küsida. «Meie eesmärk on ikkagi see, et maatükk oleks hooldatud ning vald ei soovi omale heakorra osas lisakohustusi,» lisas Klaos.
Maa-ameti pressiesindaja Karmen Kaukver vahendas, et otsust maa valla omandisse andmiseks peab toetama ka Vabariigi Valitsus. Maa-ametile teadaolevalt ei ole maatüki vastu mõni eraisik või asutus huvi tundnud, seega sõltub küsimuse all oleva maatüki saaga lõpule jõudmine vallavalitsuse ja vabariigi valitsuse asjaajamise kiirusest.
«Meie jaoks ei muuda see asjaajamine enam midagi, meie toimetame siin samamoodi edasi kui seni,» lisas roosiaia perenaine Annela Orasi.