Riigikohtu kunstikonkursi võitis Vergo Verniku skulptuur
23. juuli 2019, 11:32
/nginx/o/2019/07/23/12397325t1hf4e3.jpg)
Riigi Kinnisvara ja riigikohus korraldasid kunstikonkursi, et leida Tartus Lossi tänaval asuva riigikohtu aatriumisse paigutatava kunstiteose ideelahendus.
Kunstikonkursile esitati 25 ideekavandit, millest žürii valis võitjaks Vergo Verniku skulptuuri «Tasakaal».
Vergo Vernik on tundliku käekirjaga skulptor, hinnatud skulptuuriõpetaja ning olnud aastaid Eesti kunstiakadeemia meister ja õppejõud.
Žürii hinnangul on võidutöö «Tasakaal» ruumi tähistaja ja kohtumõistmise sümbol. Õiglusjumalanna Justitia skulptuuri vormikäsitluses on ühendatud klassikaline harmoonia ja abstraktne kompositsioon. Justitia kinniseotud silmad sümboliseerivad õigusemõistmise põhimõtet olla erapooletu ning kaalud sümboliseerivad tõendite hoolikat kaalumist enne otsuse langetamist. Võidutöö sobib proportsionaalselt riigikohtu interjööri, kasutatud on traditsioonilist ja väärikat pronksivalu.
Teise koha pälvis Maret Sarapu lakoonilise abstraktse vormiga klaasist taies «Lahendus». Teose oluline osa on värvilised varjud, mis seovad skulptuuri teda ümbritseva ruumiga üheks tervikuks.
Kolmanda koha saavutas Margus ja Mart Kadariku „Justitia Tartuensis“. Skulptuur äratas tähelepanu kui popkultuurist tuntud ulmelise tegelasekuju ja klassikalise õigluse sümbioos. Mängulisust lisab huvitav pronksi ja alumiiniumi kasutus.
Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 65 000 eurot. Pronksskulptuur «Tasakaal» valmib tuleva aasta kevadel.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti kunstnike liidu esindajad Gea Sibola Hansen ja Art Allmägi, Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu esindajad Tiiu Talvistu ja Tiiu Parbus, riigikohtu esindaja Ülle Kitsik ning žürii esimees, riigikohtu hoone sisearhitekt Aivar Oja. Hääletusõiguseta ekspertidena osalesid žürii töös Riigi Kinnisvara esindaja Margus Männo ja riigikohtu hoone sisearhitekt Henriko Heinoja.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt ühe protsendi eest soetada kunstiteoseid.
Seadus rakendub riigi- ja avaõiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.