Fotod: Raadi kalmistul avaldati austust 180 aasta eest sündinud suurmehele

Täna möödub 180 aastat Eesti rahva suurmehe Jakob Hurda sünnist. Jakob Hurt oli rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Tema mälestuseks asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum.

Suurmeest meenutati keskpäeval Raadi kalmistul Jakob Hurda hauaplatsil. Sõna võtsid Eesti Rahva Muuseumi arendusdirektor Viljar Pohhomov ja teadur Indrek Jääts ning Eesti kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv. Musitseeris viiuldaja Helina Sommer.

Indrek Jääts rõhutas, et tema arvates oli Jakob Hurt esmajoones rahvuslane ehk natsionalist, kui kasutada rahvusvahelist sõna.«Kõiki ta ühiskondlikke ettevõtmisi siduvaks märksõnaks on rahvuslus,» toonitas Jääts.

«Tänapäeva Lääne maailmas, kuhu ju meiegi otsapidi kuulume, peetakse natsionalismi üldiselt negatiivseks asjaks,» jätkas Jääts. «Natsionalism on jutskui mingi kuri ideoloogia, mis teeb inimesi sõgedaks ja sunnib neid üksteist diskrimineerima ja isegi tapma ja mõnel pool on see ju tõesti nõnda olnud.

Aga natsionalismil on palju nägusid. Natsionalism on nagu tuli: sellega võib põletada ja kõrvetada, aga ka soojendada ja küpsetada. Eesti rahvuslus sündis rõhutud väikerahva eneseväljendusena, see oli eelkõige emantsipatsioonipüüd, soov saada teiste rahvastega võrdseks.

Kas siis selle maa keel on halvem kui mõni teine? Miks ei võiks ka eestlased olla näiteks pastorid või professorid, mitte pelgalt talupojad? Eesti rahvuslus ei väida, et eestlased on kuidagi teistest paremad ning äravalitud rahvas, Eesti rahvuslus on ikka olnud pigem enesekaitse- kui ründerelv. Sellist rahumeelset rahvuslust esindas ka Jakob Hurt.»

Tagasi üles