Tualetid Raadi kontserdialal enne Metallica kontserti.

FOTO: Sander Ilvest

Pane lavale kuitahes andekad või kuulsad muusikud, korralda kuitahes vinge lavasõu, aga kontserdielamus algab ikkagi kemmergust.

Meeldib või mitte, aga mistahes massiürituse õnnestumise määrab suuresti see, kuidas korraldaja tuleb toime olmeliste teemade korraldamisega. Sel neljapäeval Eesti Rahva Muuseumi õuel toimunud Metallica kontserdi korraldaja sai hästi hakkama.

Olen Eestis ikka ja jälle imestanud, kuidas suurürituste eestvedajad ei suuda või ei taha ennetavalt asju sättida nii, et inimesed poleks sunnitud suurt osa sündmusest – mille eest nad reeglina kallist hinda maksavad – kügelema pileti-, pissi- või õllesabas. Pahatihti ei tulda toime isegi mõnesaja- või mõne tuhande pealise publiku puhul, rääkimata mitmekümnest tuhandest. Seda rõõmustavamana mõjus äsjane Metallica kogemus, sest seal järjekordi peaaegu ei olnudki. See lubas esiplaanil olla kõige tähtsamal – muusikal.

Tahtsid tualetti? Palun – oodata tuli ehk maksimaalselt 1–2 inimese taga. Tahtsid keelekastet? Palun – mõnikord ootasid õlleleti tüdrukud klienti juba käsi täidetud topsiga pikalt ees. Ka turvakontroll sissepääsuväravates ei takerdunud hetkekski – mis sest, et tihe inimjõgi voolas lakkamatult kontserdialale mitu tundi.

Seda, et nii suurte kontsertide puhul ei jõua kõik joogitopsid ja pudelid-purgid kohe konteineritesse ning siia-sinna tekivad prügikuhjad, tuleb ilmselt paratamatuseks pidada. Nagu ka seda, et pärast kontserdi lõppu jääb krõbisevat plasti jala alla pea igal sammul. Küsimus on selles, kas sel kõige lastakse kasvada häirivaks. Metallica kontserdil ei lastud. Ja plats oli hommikuks puhas.

Pahatihti ei tulda toime isegi mõnesaja- või mõne tuhande pealise publiku puhul, rääkimata mitmekümnest tuhandest.

Kui Metallica Tartu kontsert mullu sügisel välja kuulutati, tekkis loomulik küsimus: kas Tartu on ikka nii suureks sündmuseks valmis? Kas tühermaast ümbritsetud vana lennurada on ikka seda laadi koht, mis toetab korraldamist? Ehkki päris plekitult pole võimalik ellu viia ühtki suursündmust, tuleb sedapuhku tagantjärele tunnistada: Metallica kontserdi olmeline pool ületas ootusi.

Lisaks korraldajate professionaalsusele tuleb seejuures kindlasti esile tõsta publiku kannatlikku ja valdavalt sõbralikku loomu. Muidugi oli ka liigset purjutamist ja kakerdamist, ilmselt ka rumalat kurjustamist, ent valdavalt valitses platsil ja hiljem linna siirdunud inimjões rahulolev ning teineteist toetav hoiak. Just eeskätt tänu sellele tuli Tartu tervenisti äsjasest eksamist edukalt läbi.

Meie juures võib teha küll.