Esiplaanil ERMi uus peahoone, taamal Raadi lennurada.

FOTO: Eero Vabamägi

Ligi 60 000 inimest asub täna Raadi omaaegse sõjaväelennuvälja betoonrajal nautima ansambli Metallica kontserti. Kas teadsid, kuidas koht seda laadi massiürituse korraldamiseks sobilikuks kujunes? Siin on mõned pidepunktid ajaloost.

  • 14. aprillil 1912. aastal tegi tsaaririigi lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Raadi mõisa väljade kohal Eesti esimese mootorlennuki lennu.
  • Kümne lennuki ringlennu (Gattšina–Tallinn–Haapsalu–Riia–Tartu–Narva–Gattšina) vahemaandumise jaoks lasi Raadi mõisnik parun Liphart oma põllu siluda 1914. aasta suvel.
  • Eesti iseseisvumise järel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill.
  • Teise maailmasõja eelsetel aastatel oli Raadi lennuüksuse varustatus võrdlemisi vilets: kolm Tšehhoslovakkia päritolu luure- ja pommituslennukit.
  • Esimese betoneeritud lennuraja tegid Raadile Saksa okupatsiooniväed teise maailmasõja alguses. Raadil baseerusid erinevad Luftwaffe lennuväeüksused. 1944. aasta suvel lahkusid Raadilt viimased Junkers Ju-87 Stuka sööstlennukid ning seejärel lahkus ka JG 54 staabiüksus.
  • 1950.–1960. aastatel kujunes Raadile strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Lennuvälja territooriumi laiendati märkimisväärselt, sellest sai üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju.
  • Raadil baseerunud 326. raskepommitajate diviisi juhtis hilisem Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president Džohhar Dudajev.
  • Mitme kütuselekke tõttu reostus tugevasti lennuväljaala pinnas ja põhjavee ülemine horisont.
  • Viimane lennuõnnetus juhtus 1991. aastal, mil lennuvälja vahetus läheduses kukkus tehnilise rikke tõttu alla pommituslennuk Tu-16, mis oli suundumas Kaug-Itta.
  • USA sõjavägi hindas Raadi lennuvälja 1950. aastatel tähtsuselt 13. Nõukogude Liidu sõjaväelennuväljaks ning sellest tulenevalt oli see kantud tuumarünnaku sihtmärkide nimekirja.
  • Punavägi lahkus Raadilt 1992. aastal. 1993. aastal andis Eesti kaitseministeerium lennuvälja üle aktsiaseltsile Tartu Raadi Lennujaam, mille aktsionärid olid Tartu linn, Tartu vald ja Luunja vald.
  • 1994. aastal maandus Raadi lennuväljal Tartusse visiidile saabunud Poola presidendi Lech Wałęsa lennuk.
  • Viimane maandumine Raadi lennuväljal oli arvatavasti 1996. aastal. 1999. aastal loobuti lõplikult lennuvälja renoveerimise plaanist.
  • Lennuvälja vahetus läheduses asuv Raadi mõis pärineb 16. sajandist, mil see kuulus Tartu raele, sealt ka mõisa nimi. 1919. aastal asutati Liphartitelt võõrandatud mõisa ruumidesse Eesti Rahva Muuseum. Mõis süttis 1944. aasta augusti lahingutes ning põles varemeteks. 29. septembril 2016 avati varemete naabruses, ühe varasema lennuraja läänepoolses otsas Eesti Rahva Muuseumi uus hoone.