Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Tartu Peetri kogudus sai tagasi väga haruldase armulauakarika

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Väike armulauakarikas, mida kantakse kaasas nahast vutlaris, on Peetri kirikus tagasi.
Väike armulauakarikas, mida kantakse kaasas nahast vutlaris, on Peetri kirikus tagasi. Foto: Laila Kaasik

Tartu Peetri kogudus sai tagasi nahkvutlaris haruldase armulauakarika, mille kinkis õpetaja Ants Toominga andmeil kogudusele kiriku pühitsemise päeval aastal 1884 tõenäoliselt Tartu Jaani kogudus. Karikas, mille viis aastal 1944 sõjarinde lähenedes Inglismaale kaasa õpetaja Jaak Taul, oli viimastel aastakümnetel tema poja, peapiiskop Andres Tauli kasutuses Kanadas. Tartusse tõi selle Toronto lähedalt Mindenist Andres Tauli lesk Eneri Taul.

Eneri Taul andis karika üle Väino Bitterile (paremal). Õpetaja Ants Toominga käes on kaks teklit, mille Eneri Taul tõi samuti kaasa Toronto lähedalt Mindenist.
Eneri Taul andis karika üle Väino Bitterile (paremal). Õpetaja Ants Toominga käes on kaks teklit, mille Eneri Taul tõi samuti kaasa Toronto lähedalt Mindenist. Foto: Laila Kaasik

Armulauakarika võttis vastu Peetri koguduse juhatuse esimees Väino Bitter. Eneri Taul andis Ants Toomingale EÜSi teklid, mida olid kandnud Jaak ja Andres Taul. Sõja jalust kaasa viidud suure armulauakarika tõid Toronto Peetri koguduse juhatuse esimees Naani Holsmer ja Andres Taul tagasi ning andsid Tartu Peetri kogudusele üle aastal 2010.

Nahast vutlaris on peale väikese karika pisike armulaualeibade karp ja leivik, millega armulaualeiba ulatada. Eneri Tauli meenutuse järgi oli see komplekt Andres Taulil kasutada pidevalt, kui ta käis haiglas või külastas vanu inimesi nende kodus.

Õpetaja Ants Tooming kasutab suurt karikat tavaliselt igal pühapäeval ja lubas ka väikese tarvitusele võtta. Seda on hea kaasa võtta haiglasse ja hooldekodusse viletsas olukorras vanurite juurde.

«See väike karikas on kiriku pühitsemise päeval oktoobris 1884 ehk Eesti lipu pühitsemisega samal aastal kingitud,» ütles õpetaja Tooming. «Peetri kiriku pühitsemine oli kogu Liivimaa kirikuelu suursündmus, siin väljal oli 7000 inimest koos – vaimulikkond ja kogu linnarahvas. Me oleme nüüd vastu võtnud midagi suurt ja erilist.»

Tagasi üles