Tartu linna arborist Kaire Zimmer on selles ametis olnud üheksa aastat ning selle aja jooksul on ta näinud puudega tehtavat nii mõndagi. Ent enne jaanipäeva tuli teade Karlovast, kus keegi nupumees oli kahe haru vahelt pragunema hakanud tammepuu Makroflexi montaaživahtu täis lasknud. «Sellise asja tunnistajaks pole ma varem olnud,» tõdes Zimmer.
Soss-seppadest «arboristid» parandasid tammepuud Makrofleksiga (6)
Tammega tehtu paneb peast kinni hoidma ka kutselist arboristi Roland Kontkarit, kellega kinnistu omanik ühendust võttis, et puule tekitatud kahju heastada. Kontkarile teada olevalt oli tammenarrija kutsetunnistuseta tegelane, kes ise kiitnud omanikule, et tegemist olla uue tootega turul, mis liimib puu kinni nagu naksti. Paraku pole see aga mingi uus toode, vaid tavaline Makroflex, pealegi paisutav, mis lükkab prao veel enam lahti.
«Sellist asja puu hooldusel ei tehta ja pole näinud, et varem kusagil tehtud oleks,» tõdes Kontkar. «See on täiesti läbi mõtlemata ja vastutustundetu tegu!»
Üle riigi
Kõnealuse tamme võtab Kontkar käsile järgmisel aastal. Prakku lastud Makroflexi võetakse nii palju kui võimalik välja, kuigi selleks ajaks peaks seda juba üsna napilt alles olema, sest UV-kiirgus hävitab montaaživahtu jõudsalt. Kohapeal vintsitakse pragu kokku ning seejärel fikseeritakse puu kas keermelati või spetsiaalse vööga. Samuti lõigatakse võra ühtlaselt kergemaks, et puul oleks kergem olla. «See on täies elujõus tamm ja saab ideaalselt edasi kasvada,» kinnitas Kontkar.
Montaaživahuga paigatud puu on aga vaid üks episood libaarboristide asjatundmatult tehtud töödest. Probleem ei piirdu üksnes Tartuga, vaid Kontkari sõnul askeldab selliseid tegelasi üle kogu riigi, sest iga inimene, kes saagi käes hoiab, võib end tänapäeval nimetada arboristiks. Ja kui teenuse tellija tema tausta ei kontrolli, ongi pahandus kiire sündima.
Tõsi küll, ükski määrus ei sunni puu maharaiumiseks tingimata kohale kutsuma arboristi, kuid just hoolduseks – nagu Karlova tamme puhul – tuleks igal juhul pöörduda väljaõppinud spetsialisti poole.
«Puu tervise seisukohalt on väga tähtis, et hooldust teeks kutsetunnistusega arborist,» rääkis Kaire Zimmer. «Kui langetamisel on oluline, et ohutus oleks tagatud, siis hooldusel on tähtis, et see tehtaks õigesti, puud asjatult kahjustamata. Kui valesti lõigata, võib puu nii ära rikkuda, et ta ei taastugi sellest lõikusest ja hääbub. Või jääb talle rikutud välimus.»
Eestis tegutsevad kutsetunnistusega arboristid on koondunud Eesti arboristide ühingusse ning nende kodulehelt eestiarboristid.ee või kutsekoja andmebaasist on võimalik kõik tunnistusega tegijad hõlpsalt üles leida. Nii kõlabki Roland Kontkari esimene nõuanne inimesele, kes tellib endale arboristi: kontrollige üle, kas sellel ametimehel ikka on nõuetekohane tunnistus või mitte.
Kahtlusega soovitab ta suhtuda ka kõigisse nii-öelda distantsilt tehtavatesse hinnapakkumistesse. Kuna ohtlike puude langetamine või puude hooldus on iga puu puhul spetsiifiline ja sõltub paljudest asjaoludest, saab tööde maksumuse paika panna ikkagi üksnes kohapeal puud uurides.
Oluline vastutuskindlustus
Ka Kaire Zimmer soovitab (ohtlike) puude asjus pöörduda esmajoones kutseliste arboristide poole, mitte hakata ise pusima või kasutama nurgaarboristi teenuseid. «Linn on suur ja kõigist juhtumeist me ei saa teada, kuid kui puu rikutakse ära tänava ääres, on see kohe näha ja meile antakse sellest teada. Selliseid juhtumeid on aastas mitmeid, ja minu jaoks on seda kahetsusväärselt palju,» tõdes Zimmer.
Kuna Tartus on üle 15-sentimeetrise tüvega puu mahavõtmiseks tarvis raieluba, käivad linna arboristid neid puid ka esmalt vaatmas. Kui kinnistu omanik soovib kontrollida, kas tööd tegema tulev spetsialist ikka on pädev seda tegema, aga ei oska seda kusagilt kontrollida, võib julgelt pöörduda linna arboristide poole. Kutsetunnistusega arboriste palgata on oluline ka seetõttu, et neil on üldiselt tehtud vastutuskindlustus, mis tähendab seda, et kui midagi peaks minema valesti, näiteks kukub oks maja katusele vms, saab tekitatud kahju kiirelt korvatud.
«Eriti kurb on see, kui tellid teenuse, maksad selle eest, tahad, et puu oleks ilus, aga töö tegija lõikab valesti ja hoopis kahjustab puud. Siis sa maksad peale, et puu korda saaks – aga pahatihti enam ei saagi,» resümeeris Zimmer.