Kirbule võetud visa kibuvits kasvab ERMi ees edasi

Kes otsib, see leiab ERMi maja eest suurest heinast üles ka väiksed kibuvitsad. Need kasvavad seal edaspidigi, sest Eestis hakatakse kurdlehist kibuvitsa tõrjuma ainult looduses. Foto: Laila Kaasik

Soomes ei tohi paari aasta pärast enam kusagil kurdlehist kibuvitsa kasvatada, ka Eestis on see taim löögi alla sattumas. Tartu koduaedades, tänavate ääres ja ka näiteks Eesti Rahva Muuseumi ees suure heina sees peituvaid kibuvitsasid siiski ei hävita, kinnitab keskkonnaministeerium.

«ERMi ees kasvavad kibuvitsad kindlasti ohus pole,» kinnitas keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. «ERMi rajamisel soovitati haljastuses kurdlehist kibuvitsa vältida ja viimast seal ka ei kasva.»

Eesti looduses kasvab vähemalt 17 liiki kibuvitsu, probleeme tekitab neist ainult üks – kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa), mis invasiivse võõrliigina ohustab siinsele loodusele omaseid liike ja kooslusi. Kurdlehise kibuvitsa leviku piiramine võib tulevikus kõne alla tulla näiteks kaitsealade sellistes piirkondades, kus see taim on ohuks kaitstavatele väärtustele ja kodumaistele liikidele.

«Kuigi kurdlehise kibuvitsa leviku piiramiseks pole veel konkreetseid plaane, võib kindlalt öelda, et massilist hävitamist ei tule,» teatas Merike Linnamägi. «Ka ei ole Eestil erinevalt Soomest plaani panna seda keelatud liikide nimekirja.»

Tartu ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander peab kibuvitsa tänuväärseks taimeks. «Kurdleheline kibuvits on olnud suur aretusbaas, tänu sellele on meil näiteks palju erinevaid pargiroose,» sõnas ta. «Lisaks jääb kibuvits ellu ka näiteks väga keerulistes tingimustes. On kohad, kus see taim tekitab probleeme, kuid ei tasu minna hüsteeriliseks. Kibuvits on Eestis pseudoprobleem, keskkonnaministeeriumi asendustegevus. Meie kasvatame seda taime edasi.»