Videomängutööstus ajab Tartus juuri. Aparaaditehases on valminud üle saja prototüübi

Marko Korbuni sõnul võib videomängude tegemine mõnikord olla isegi põnevam kui nende mängimine. Foto: Margus Ansu

Kui veel kümme aastat tagasi ei olnud videomängude tööstus Eestis kuigi elujõuline, siis nüüdseks on olukord märkimisväärselt paranenud.

See on kohaliku ettevõtluse arengu seisukohalt vaieldamatult hea uudis, sest videomängudest on ülemaailmselt kujunenud konkurentsitult tulusaim meelelahutusvaldkond. Mängutööstuse ja e-spordi turu uuringutega tegeleva Newzoo mulluse aruande järgi on videomängutööstuse globaalne tulu ligi 138 miljardit dollarit aastas.

Tartus Aparaaditehases tegutsev mänguarendajate klubi APT Game Generator tõmbas mõne nädala eest hooajale joone alla: seljataga on hulk töötube ning loenguid. Klubi esindaja Marko Korbuni sõnul areneb kodumaine mängutööstus tõepoolest üha jõulisemalt, kuid seejuures napib kõrgtasemel mentoreid.

Marko Korbun, palun selgitage lähemalt, mida APT Game Generator endast kujutab.

See on mänguarendajate klubi. Korraldame üritusi ja toome kokku huvilisi, keda paelub mängude tegemine. Saame kokku vähemalt kaks korda kuus. Üks kohtumine on alati üles ehitatud töötoana, kus keegi näitab ette, kuidas midagi teha: näiteks kuidas teha pixel art'i (väikestest ruudukestest koosnev pilt – TT) või kuidas mänge turundada. Teine kord on lihtsalt kokkusaamine, kus jagatakse uudiseid ja näidatakse üksteisele, mida keegi on teinud. 

Kolm korda aastas korraldame ka niinimetatud mängujamme. Need on häkatonid, mis kestavad 48–72 tundi. Eesmärk on selle ajaga valmis teha mänguprototüüp. See on väga hea võimalus midagi uut õppida ja tiimitööd harjutada.

Mis seisus on mänguarendus Tartus? Kui palju on siin mänguarendusega tegelevaid ettevõtteid?

Väga palju ettevõtteid meil veel pole. On paar indie't (iseseisvad mänguarendajad, kes ei kasuta mõne suure kirjastaja teenuseid – TT), kes teevad väiksemaid mänge. Tehakse ka virtuaalreaalsusmänge ning on paar mobiilimängude firmat.

Aga olukord on kohe-kohe muutumas, kuna viimase aasta jooksul on sündinud mitu uut põnevat projekti. Seda eriti tänu Tartu teaduspargile, kes on meie liikmeid toetanud ja viinud igat sorti huvitavatele üritustele. Meid on uskumatult palju abistanud ka kunstikool ja Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut. Kõik partnerid on väga tähtsad ning neist on ka meeletult abi olnud.

Mida võiks pidada APT Game Generatori seni suurimaks töövõiduks?

See küsimus on paras pähkel, kuna igaühe jaoks on töövõit natuke erinev: näiteks hea meeskonna leidmine või GDC-l (Game Development Conference on maailma suurim mänguarendajate konverents, mis toimus märtsis San Franciscos – TT) osalemine ja oma iidolitega kohtumine.

Mulle oli väga väärtuslik kogemus, et ühel jammil oli mu mentoriks Max Payne'i (2001. aastal Soome mänguarendaja Remedy Entertainmenti loodud ülimenukas märulimäng – TT) üks arendajatest, kes tegeles karakteri animatsiooni ja natuke ka mängumaailma disainiga. 

Kindlasti on suur saavutus see, et kolme-nelja aasta jooksul oleme teinud üle 15 jammi. Igal jammil valmis keskmiselt kümme mängu ehk siis aastate jooksul on tehtud kindlasti juba üle saja mängu prototüübi.

Selleks hooajaks on APT Game Generator otsad kokku tõmmanud. Millal sari jälle tuurid üles võtab?

Septembris alustame uue hooga. Soovitan huvilistel jälgida meie Facebooki gruppi, sealt jookseb läbi põnevat infot, mida mujalt nii lihtsasti ei leia.

Räägime pisut ka suuremast pildist. Miks peaks üldse keegi hakkama mänguarendajaks?

Mängud on interaktiivne meedium. Loome mänge, et teised saaks tunda seda kogemust nii, nagu nemad seda soovivad. Häid mänge ei ole muidugi lihtne teha, aga teekond sinna on äärmiselt põnev.

Arvan, et mängude kaudu suudaks me leida päris põnevaid lahendusi päris elu probleemidele. Mänge tehes on võimalik meeletult palju õppida – saab end uut moodi väljendada. Ja muidugi võib ka palju raha teenida.

Milline on teie soovitus neile, kes arvavad endas ära tundvat potentsiaalse mänguarendaja? Millest alustada?

Kui alustada täitsa nullist, tuleks kindlasti esmalt leida kaaslased, kellega koos teha. Mängude tegemine on tiimitöö. Keegi ei suuda kõike hästi teha: kes teeb kunsti, kes programmeerib või teeb heli.

Esimene projekt peaks olema midagi hästi lihtsat. Soovitan ka võimalikult palju võtta osa jammidest. Ühel sellisel nädalavahetusel on võimalik õppida meeletult palju ning kohata ka võimalikke tulevasi meeskonnakaaslasi. 

Tallinnas, ettevõtluskõrgkoolis Mainor on võimalik videomängude arendust rakenduskõrghariduse tasemel õppida. Tartus sellist võimalust pole. Kui tähtis on teie hinnangul mängude tegemise puhul hariduse omandamine?

Eesti olukord on selles mõttes päris kehv, et meil ei ole piisavalt õppejõude ega mentoreid. Iseõppimisega saab ka hakkama, aga kui asjalikus koolis õppida, lisanduvad heale baasile tarvilikud kontaktid, mis on isegi tähtsamad. 

Mida loodate Game Generatori tulevikust?

Eks ikka rohkem põnevaid projekte. Aga samas, see on juba midagi, mis kindlalt juhtub, ehk siis see on enam kui lootus.

Kõik on oodatud meie üritustele. Ka need, kes pole kunagi ühtki videomängu mänginud. Mängude tegemine võib olla isegi põnevam kui nende mängimine.

APT Game Generator

• APT Game Generator on 2016. aasta sügisest tegutsev mittetulundusühing.

• Marko Korbun on ühingu juhatuse esimees, aga seda rolli ta enda puhul rõhutada ei taha. Klubi liikmed teevad kõike ühiselt ning ärgitavad abikäsi endaga ühinema.

• Seni toimunud mitmepäevased mänguarenduse maratonid on Tartus kohale meelitanud keskmiselt 40 osalejat.