Tõnu Lehtsaar: Marju lahkumine on Eesti humanitaariale korvamatu kaotus

Marju Lepajõe (esiplaanil keskel) 21. juunil laulupeo jumalateenistusel Toomkiriku varemetes. Foto: Margus Ansu

Neljapäeval suri ootamatult religiooniloolane, klassikaline filoloog ja viljakas tõlkija Marju Lepajõe. Suurt õpetlast meenutab tema kauaaegne kolleeg Tartu ülikooli usuteaduskonnas, religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar.

«Minu jaoks oli Marju ennekõike filoloog ja filoloog suure tähega. Sest tema keeletunnetus ja keele kaudu ka kultuuri mõistmine ja mõtestamine olid midagi väga sügavat. Seda esiteks.

Ja teiseks, mis minule alati väga meeldis, oli Marju huumorimeel. Ma arvan, et on olemas niisugune nähtus nagu Marju Lepajõe huumor. Ma ei oska öelda täpselt, mis see on, aga see on midagi niisugust, kus ridade vahel oli rohkem kui ridade peal.

Ja kindlasti ka see, et ta oli soe inimene, temaga oli hea suhelda.

Ja muidugi tema tohutu eruditsioon. Seejuures oli ta lahke soovijatele oma teadmisi jagama ja see läks talles selles mõttes ka kalliks maksma, et neid, kes teda soovisid kaasata või temalt abi palusid, oli väga palju ja vahel rohkemgi, kui ta suutis kanda.

Eesti humanitaaria jaoks on tegu väga suure kaotusega ja minu aravates on see ka asendamatu kaotus selles valdkonnas või sellel tasemel ... Ta oli fenomen omaette.»