/nginx/o/2019/07/04/12326299t1h1b6b.jpg)
Esimesel juulil langes Eestis lahja ja kange alkoholi aktsiis 25 protsendi võrra. A. Le Coqi õlletehase juhataja Tarmo Noop prognoosib, et piirikaubandust Eesti ja Läti piiril kahandab madalam õllehind senisega võrreldes enam kui poole võrra, samas usub ta ka seda, et üldine alkoholi tarbimine hakkab näitama vähenemismärke.
Kuigi A. Le Coqi kasum langes kõrge aktsiisi tõttu 16 miljonilt eurolt 14 miljonile, polnud üldises plaanis nende jaoks tegu elu ja surma küsimusega, tunnistas Noop. Ta lisas, et õllemüügi koondumine lõunapiirile oli kõrge aktsiisi tõttu prognoositav ning tootjale oli see muidugi kiiduväärne võimalus.
«40 protsenti õllest, mis mullu Eestis tarbiti, osteti lõunapiirilt. Samas ei tähenda see seda, et Eestis oleks müük sama palju kukkunud. Kukkus vähem ja kokkuvõttes olime võidus, kuigi nagu noaga lõigatult katkes ära müük põhjapiirilt, mis muidu moodustas meie müügist ühe kolmandiku,» rääkis Noop.
Põhjapiir taastub
Tootjatele tähendabki alkoholiaktsiisi langetamine Noobi sõnul esmajoones seda, et soomlased tulevad tagasi ja taastub müük põhjapiiril. Samas lõunapiiril langeb müük tema sõnul võrreldes praegusega kindlasti üle poole, moodustades ehk 30–40 protsenti senisest mahust.
«Järgmisel nädalal hakkavad õllekohvrid Eestis maksma 12.90–13.90, mis on kaks-kolm eurot rohkem kui Lätis. Selle pärast ei tasu enam sinna sõita,» nentis Noop.
Seejuures tõi Noop välja omapärase paradoksi: tänu Läti madalatele hindadele ei teinud õlleaktsiisi tõstmine kokkuvõttes Eestis tarbitud alkoholi kallimaks, vaid odavamaks, ning teiselt poolt teeb praegune aktsiisi langetamine joodava märjukese hoopis kallimaks.
Tootjatele tähendabki alkoholiaktsiisi langetamine Tarmo Noobi sõnul esmajoones seda, et soomlased tulevad tagasi ja taastub müük põhjapiiril.
«Kui õllekohvri hinna vahe oli kuni 70 protsenti Läti kasuks ning 40 protsenti Eestis toodetud õllest osteti lõunapiirilt selle 70 protsenti odavama hinnaga, siis nii see matemaatiliselt on,» tõdes Noop.
A. Le Coqi juht usub ka seda, et aktsiisi langetamine toob perspektiivis kaasa alkoholi tarbimise vähenemise, sest võrreldes Lätist ostetuga läheb Eesti õlle hind ikkagi kallimaks, samas aga ei tasu paarieurose hinnavahe pärast enam spetsiaalselt lõunapiirile varusid täiendama sõita. Nii peaks märkimisväärselt vähenema ka nende hulk, kes olid koju «igaks juhuks» varunud lademetes odavat alkoholi.
Väiksed hinda ei langeta
Tartus tegutseva Pühaste pruulikoja juhatusse kuuluv Üllar Kaljurand rääkis, et kui suurtootjad võidavad aktsiisi langetamisest kõvasti, siis väikestele tegijatele mõjub see pigem negatiivselt.
«Väikepruulijatega on see lugu, et kui aktsiis on tõusnud, on see omavahenditest kinni makstud, mitte tarbija taskust kooritud. Näiteks meie pole kolm aastat hinda tõstnud, nii et selles suhtes pole ka langetada midagi,» tõdes Kaljurand.
Samas tunnistas ta, et kuna nende 25 000-liitrisest kuutoodangust läheb 60 protsenti ekspordiks ja tulevikus kasvab see veelgi, siis aktsiisiga mängimine neid väga palju ei mõjutagi. Küll aga usub Kaljurand, et odavamaks läinud suurtootjate õllehind toob kaasa selle, et veelahe väike- ja suurtootjate vahel läheb üha sügavamaks, sest inimese käsi sirutub rohkemate ja odavamate õllede järele.
«Inimesed hakkavad rohkem jooma ja vähem kvaliteedi peale mõtlema,» arutles Kaljurand. «Meie põhimõte on mahult maitsele: pigem jooge vähem, aga nautige seda üht-kaht õlut. Minu arvates pole jätkusuutlik, kui Eestis on alkohol midagi sellist, mille hinnaga riigi tasemel kaubeldakse ja endale valimisteks hääli hangitakse.»
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)