Kajar Lember: mind on jälitatud õigusvastaselt

Endine Tartu abilinnapea Kajar Lember leiab, et tema suhtes käinud ulatuslik jälitustegevus oli justkui landiloopimine – järsku mingi süütegu jääb otsa. Foto: Margus Ansu

Endine riigikogu liige ja Tartu abilinnapeana 2016. aasta kevadel korruptsioonikahtlustuse saanud Kajar Lember nimetab enda suhtes toime pandud jälitustegevust massiivseks ja õigusvastaseks ning toob õiguskantslerile saadetud kirjas selle kohta välja mitu aspekti.

Nii näiteks osundab Lember läinud kuul õiguskantsler Ülle Madisele saadetud kirjas, et tema suhtes on kriminaalmenetlust alustatud 2014. aasta kevadel, kuid pealt on teda kuulatud juba aasta varem paari kuu vältel ühe teise isiku suhtes alustatud kriminaalasja raames, on selgunud kriminaalasja toimikust. Seega ajal, mil ta oli riigikogu liige, kuid siis kehtinud kriminaalmenetluse seadustik lubas riigikogu liikme kaasata üksnes nende nõusolekul ja juhul, kui nad on samas kriminaalasjas menetlusosalised või tunnistajad. Kajar Lember: «Asi polegi niivõrd selles, et minu kõned linti võeti, vaid selles, et mind jäeti sellest toimingust teavitamata, kuna väidetavalt mind ei tuvastatud, mis on ju täiesti absurdne väide!»

Sellest pealtkuulamisest teavitati teda alles kuus aastat hiljem. «Ühes kõnes on kümnesekundiline lause, mis kaudselt puudutab praegu käimasolevat kriminaalasja. Kõik muu on eraeluline, erakonna töökorraldust ja Vudila igapäevast toimimist puudutav,» nimetas Lember. «Minu jaoks on seal selgelt olemas inimese eraeluline riive.»

Lember ütles, et õiguskantsleri poole pöördus ta põhjusel, et olukorras, kus ta on nõudnud jälitusmaterjalidega tutvumist ja prokuratuur teeb selleks takistusi, ei jäänud temal kui süüdistataval muud üle. «Saan aru, et õiguskantsler ei taha aga saa käimasolevat kohtuasja kommenteerida, kuid kuskile mujale polegi inimesel võimalik pöörduda, kui prokuratuur jõuliselt püüab omavolitseda,» nentis Lember.

Õiguskantsleri büroo kommunikatsioonijuhi Janek Lutsu vastus jäi tõesti lühidaks: käimasolevaid kriminaalasju õiguskantsler ei kommenteeri.

«Kas keegi on süüdi või süüta, seda hakkab mõistma kohus, aga kogu see kaasus on kestnud üle viie aasta, viimane aasta oleme vaielnud selle üle, kas mul on õigus jälitusmaterjalidega tutvuda,» rääkis Lember. «Prokuratuur veel eelmisel sügisel keeldus mulle materjalide andmisest ja teada on, et andsin prokuratuuri kohtusse. Ringkonnakohus jagas minu seisukohta, et alust materjalides infot kinni katta ei olnud, seal ei olnud pistmist riigisaladuse ega salajaste jälitusmeetoditega, millest ma ei oleks tohtinud teadlik olla.»

Prääksub nagu part

Teiseks juhib Lember tähelepanu, et uurimisorganid on menetluse käigus korduvalt nõudnud sideettevõtjailt kümnete mobiilinumbrite kohta eristusi, mis võimaldas koostada detailse ülevaate mitte üksi suhtlusvõrgustikust, vaid ka inimeste igapäevaliikumisest. Seaduse järgi pole selliste andmete väljanõudmine jälitustegevus, kuid arvestades, mida andmed võimaldavad, olemuselt siiski on. «Kui miski kõnnib nagu part, prääksub nagu part ja näeb välja nagu part, siis järelikult ongi tegemist pardiga,» nentis Lember.

Kui asjad on avalikud, siis järgmistele ei minda ehku peale kallale, tehakse selgeks, mis on tõendid ja etteheited, mitte ei hakata tühjast kohast lanti loopima, ütles Kajar Lember.

Oma kirjas leiab Lember, et teda on jälitatud selgelt igaks juhuks, sest kui prokuratuur on jälitusloa taotluses põhjendanud jälitustoiminguid argumendiga, et kõik võimalikud tõendid on juba kogutud ja jälitustoimingutega püütakse saada kätte viimased tõendid, on see põhjendus vastuolus karistusseadustiku mõttega, et jälitustoimingut võib lubada, kui andmete kogumine muul viisil ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud või võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

«Tegemist on igaks juhuks jälitamisega, äkki me leiame midagi, aga need piirid on väga ähmased,» lausus Lember. «Prokurör püüdis süüdistusakti avalikustamisel väita, et minu puhul on tegemist pigem majanduskuritegudega, mitte korruptsioonikaasusega. Tahaks öelda, et uskumatu areng, ja soovitan lugeda nende esimest pressiteadet, kus jutt on selgelt sellest, et mind kahtlustatakse korduvas altkäemaksu võtmises. Sellest on järele jäänud nn üheksaeurone juuksuriskäigu episood, mis on oma olemuselt naeruväärne. Eks nüüd püütakse enda päästmiseks fookust mujale lükata. Täna on selge, et aastate jooksul püüti massiivselt ja jõuliselt leida mingisugust korruptsioonikaasust, aga jäähallist kala püüda on keeruline.»

Raamat valmimas

Lember on korduvalt kasutanud võimalusi osutada, et tema suhtes käiv kriminaalmenetlus on ebaproportsionaalne ja ta ütles, et kogu see aastatepikkune lugu väärib kindlasti raamatut, mille kirjutamist ta on ka enda sõnul alustanud.

«Olen lahtiste kaartidega tulnud avalikkuse ette, annan endale aru, et protsessi mõttes teeb see mulle pigem kahju, sest need, kellega pean võistlevas kohtumenetluses olema, pigem kerivad end veel rohkem üles,» ütles Lember. «Teisalt, kuna viimase kolme aastaga on saanud ju päris selgeks, et tegu on ikka paraja absurdsusega, arvan, et kui asjad on avalikud, siis järgmistele ei minda ehku peale kallale, tehakse selgeks, mis on tõendid ja etteheited, mitte ei hakata tühjast kohast lanti loopima,» lisas ta.

Süüdistus

• Lõuna ringkonnaprokuratuur on esitanud Kajar Lemberile ja veel seitsmele inimesele ning kaheksale äriühingule süüdistuse soodustuskelmuses. Lemberit süüdistatakse ka toimingupiirangu rikkumises ja altkäemaksu võtmises ning üht inimest altkäemaksu andmises.
• Süüdistuse järgi taotlesid süüdistatavad 2006.–2015. aastani pettuse teel EASilt ja PRIA-lt toetusi, et soodustada mitmete inimeste ja äriühingute majandustegevust või saada võimalus toetust eesmärgipäratult kasutada. Kokku saadi PRIA-lt ja EASilt põhjendamatult toetust 36 korral kümne objekti jaoks rohkem kui 1,8 miljoni euro ulatuses.
• Tartu endine abilinnapea Lember soovis süüdistuse kohaselt ühel Tartu linna kinnistul Roosi tänaval arendada isiklikku äriprojekti ja oli 2016. aastal abilinnapeana seotud selle kinnistu arendamisega seotud otsuste vastuvõtmisega. Et isikliku ja majandusliku huvi tõttu oleks Lember pidanud end kinnistut puudutanud otsustusprotsessidest taandama, rikkus ta toimingupiirangut olulisel määral. Lisaks lubas ta süüdistuse kohaselt planeerida Tartu kesklinnas ühe trepi renoveerimise rahastuse linna eelarvest ja asus kasutama temale vastutasuks pakutud altkäemaksuna käsitletavat hüve.