Kas lepinguperiood kuus aastat ja kaks veel lisaks, mis hanke nurjumise tõttu juurde tuli, oli sellele veeremile adekvaatne?
Isegi Mazide puhul oli, nad kustusid ära vahetult enne, kaheksanda aasta lõpus. See on maksimaalne ressursi ärakasutamine, kuidas sealt veel poolteist aastat edasi saada – mõelda, et uus lepinguperiood kestab Go Busil kümme aastat …
Mis on Tartu bussinduses selle kaheksa ja poole aasta jooksul suuremad muutused?
Ühistranspordis saab kvaliteet alguse arukast hankijast, lepingutingimused määravad ära teenuse headuse. Kuid ka teenuse pakkuja peab panustama hingega. Olime mitmes mõttes pioneerid, tõime kasutusse gaasibussid, mis ennast õigustasid – uues hankes on kõik gaasibussid.
Sõitjate audiovisuaalne teavitus muutus automaatseks, nüüd on see juba üle Eesti elementaarne.
Tartu puhul oli perioodi algul oluline teema eesuksest sisenemine, tagumisest väljumine. Sellest oleme välja kasvanud, linnaliinidel see lahendus ei tööta.
Miks see meil mõistlik ei ole, mitmes suures linnas on see elementaarne ja toimib?
Sõitjate hulgad on küllap erinevad, meie kliimas külmal talvel ei taha juhid esiust avada, kui iga 500 meetri järel viskab pahvaka külma. Ma ei näe ka, et see Tartu puhul mingit efekti annaks.
Kas stopp-nupust on kasu?
Ilmselt on, see algatus, et hakkame stopp-nuppu tõsiselt võtma, tuli bussijuhtidelt. Bussidel olid nupud kõigil olemas. Käima see läks.
2011 tõime kõik madalapõhjalised bussid ja see parandas liikumispuudega inimeste sõiduvõimalusi. Paar-kolm aastat tagasi saime liikumispuudega inimeste kojalt aasta teenindaja tiitli. Eelmisel perioodil oli palju kaebusi, et ratastooliga sõitja jäi maha.