:format(webp)/nginx/o/2019/06/27/12305485t1hb239.jpg)
Mullu oli Tartu linnas tugiisik 109 lapsel, kuid linnavalitsus tahab tugiteenuse mahtu suurendada, sest erivajadusega laste arv on järjest kasvanud. Samuti on plaanis kohandada erivajadusega lastele sobivamaks tavakoole.
Erivajadusega laste hulk kasvab, puudu on tugiisikutest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Tartus tugiisikuteenuse maht aastas 20 000 tundi ning seda osutab OÜ Sverresson. Linn plaanib uuel aastal teenuse mahtu veerandi võrra suurendada.
Tugiisikuid pole lihtne leida
«Kui meil on puudu ehituskive, siis saame öelda, et palun ostame kümme kivi juurde. Tugiisiku teenusega ei ole nii lihtne,» rääkis Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak. Erivajadusega laste puhul tuleb leida inimene, kes sobitub selle konkreetse lapsega ja kes on ka vanemate jaoks usaldusväärne. «Tugiisikuks ei saa tööturult palgata lihtsalt esimest ettejuhtuvat inimest,» sõnas Liivak.
Liivaku sõnul saavad tavakoolis õppivad erivajadusega lapsed hakkama, kui neil on tugiisik, ent tegelikult pole see parim lahendus. «Tugiisik on eelkõige mõeldud pere toetuseks ja kooliväliseks ajaks. Kui me räägime sellest, et lapsel oleks tugiisik nii koolis kui ka pärast kooli, siis selles mahus teenust pakkuda on äärmiselt keeruline,» rääkis Liivak.
Erivajadusega lapsed on tavakoolis
Praeguse seisuga ei jätku tugiisikuid piisavalt ning nende puuduse leevendamiseks korraldatakse tugiisikute koolitusi.
Eesti hariduskorraldus juhindub kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul elukohajärgses koolis ning võimaluse korral tavaklassis. Seetõttu on linn algatanud projekti tavakoolide kohandamiseks erivajadusega õpilastele sobivamaks. Näiteks Tartu Tamme koolis, Annelinna gümnaasiumis, Mart Reiniku koolis ja Forseliuse koolis on plaanis teha juurde lisaruume õpiabirühmade, väikeklasside ja individuaalse töö jaoks ning tagada ligipääs liikumispuudega õpilastele.
Puude raskusaste on määratud ligi 1250-le Tartu linna lapsele. Liivak selgitas, et see arv muutub, kuna puue määratakse tähtajaliselt ja alati seda ei pikendata. Erivajadusega lapse vajadust tugiisiku järele hindavad linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lastekaitsespetsialistid.
Tartu linnas tegutseb 22 munitsipaalkooli, kuus erakooli ja kolm riigikooli. Nendest viis on spetsialiseerunud tuge vajavate laste õpetamisele, teistes rakendatakse kaasava hariduse põhimõtteid.