/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/27/12304348t1h888b.jpg)
Täna avastas Tartumaal Kaagveres elav Marge Mehine jalutuskäigul metsas, et keegi oli viinud sinna värviämbreid ja muud ehitusprügi. Pildilt on näha, et vähemalt ühel kanistril on peal ohtliku aine tähis.
Kaabakas viis metsa värviämbrid ja ehitusprügi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehine andis leiust teada ka keskkonnainspektsioonile.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et kahjuks peab inspektsioon tegelema metsa alla viidud jäätmetega väga sageli. «Kui suudame tuvastada, kes prügi sinna viis, siis tuleb tal see sealt viia jäätmejaama ja tuua meile vastavad tšekid. Samuti kaasneb teoga trahv,» rääkis Tuul. Teatavasti on ehitusjäätmeid prügimäele viia üsna kallis. Tuul ütles, et riskides trahviga võib metsa alla jäätmete viimine minna veel kallimaks.
Tartu linna kahes jäätmejaamades võetakse suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid vastu 46,80 või 81,60 eurot tonn. Ohtlikke jäätmeid, sealhulgas värvi, saab ära anda tasuta.
Juhul kui keskkonnainspektsioon ei suuda tuvastada isikut, kes jäätmed metsa viis, lasub jäätmete äraveo kohustus maaomanikul. Kui tegemist on riigimetsa või -maaga, peab seda tegema riigimetsa majandamise keskus ehk RMK. «RMK-l kulub aastas väga palju raha, et metsa viidud prügi jäätmejaama viia,» sõnas Tuul.
Keskkonnainspektsiooni Tartu büroo juhataja Tanel Türna ütles, et sellisel moel viidi prügi metsa alla rohkem 2000. aastate alguses. Ta ütles, et peaaegu kümme aastat tagasi oli ka Tartumaal üsna tavaline, et kõik jäätmed viidi metsa alla. «Praegu viiakse üks või kaks prügikotti, inimesed on kultuursemad ja enam nii ei käitu,» lisas Türna.