Täna möödub 100 aastat päevast, mil Eesti väed võitsid Võnnu lahingus Landeswehri väekoondist. Kuigi sõjategevus jätkus ning Tartu rahulepingu sõlmimiseni jäi veel seitse kuud, kujunes hiljem just Võnnu lahingust võidupüha üldine tähistamine. Tänavune võidutuli läideti Tartus Emajõe ääres Vabadussõja monumendi juures.
Fotod: kolmest tõrvikust lõi loitma võidutuli
Võidutuli süttis kolmest tõrvikust: Tartu linnapea Urmas Klaas tõi kohale laulupeotule, Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste tule Tori langenud sõjameeste mälestuskirikust ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei Cesise kangelaste tule.
Võidutuli liikus edasi võidupüha paraadi toimumispaika Vabaduse puiesteel, kus president Kersti Kaljulaid jagab selle hiljem tuletoojatele, kes viivad tule kõigisse maakondadesse. Tänavused tuletoojad on Kaitseliidu malevate parimad sportlased ja ja Eesti olümpiasportlased.
Peaminister Jüri Ratas toonitas tule läitmise tseremoonial peetud kõnes, et Vabadussõda oli noore Eesti riigi tuleproov.
«Oluline on meeles pidada: rasked ajad võivad inimesi liita,» rääkis Ratas. «Nii juhtus ka sada aastat tagasi, kui sõjategevus koondas Eesti rahva. Või nagu on öeldud: noor riik kasvas Landeswehri järel lõplikult inimeste südame külge. Oma riigi loomisega kaasnenud ebakindlus oli Võnnu lahingus kasvanud enesekindluseks ja siiraks usuks, et meie riik jääb püsima.»