Baltimaade kaitseministrid seadsid Tartus eesmärke (1)
20. juuni 2019, 16:23
Balti kaitsekolledži 20 aastapäeva puhul kohtusid neljapäeval Tartus Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid. Arutelu kokkuvõtteks allkirjastasid ministrid ühisavalduse.
Eesti kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et kolme riigi kaitsekoostöö on väga mitmetahuline ja avalduse koostamisel vaadati üle senised töösuunad – naabrid astuvad ühte jalga nii poliitiliselt kui ka kaitsejõududes maal, merel ja õhus.
Kõigil kaks protsenti
Seekordsel kohtumisel peeti muu hulgas aru kolme riigi kaitsekulutuste kasutamise üle. Luik pidas oluliseks märkida, et nüüd on kõikidel baltiriikidel kaitsekulutused kaks protsenti rahvuslikust koguproduktist, nagu seda NATO liikmelisus eeldab. See võimaldab ühtlasi Baltimaadel teha senisest tihedamat koostööd, näiteks algatada suuremaid hankeid.
Kitsamalt puudutasid ministrid kokkusaamisel õhuturbe radarite tehnoloogia teemat. Arutelus tuli välja, et kõigil kolmel riigil on ühine murekoht tuuleparkide näol. Nimelt võivad suured tuulegeneraatorid mõnes kohas segada radarite tööd.
Teineteise täiendamine
Kolme riigi mereväed on küll väikesed, aga tulevikus on plaanis muuta need komplementaarsemaks. See tähendab, et üksteist on võimalik täiendada väljaõppes ning uue varustus ja laevade hankimisel.
Samuti rääkisid ministrid olukorrast Läänemerel ning nentisid vajadust arendada õhuturbega sarnane süsteem mereruumis. Kõik kolm riiki soovivad omada selget pilti sellest, mis ja kes Läänemerel liiguvad, et oleks vajadusel võimalik efektiivselt ja kiiresti koos liitlastega ohutule reageerida.
Kõne all oli ka Balti riikide koostöö Ameerika Ühendriikidega. Täpsemalt arutati, kuidas on muutumas koostöö Baltikumis pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid on suurendanud oma jõudude kohalolu Poolas.