/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
Täna õhtul avati Tartumaal pidulikult Maarja-Magdaleena ja Äksi kihelkonnaviidad, mis on viimasteks viitadeks Eesti Rahva Muuseumi algatatud kihelkonnapiiride tähistamise projektis.
Fotod: kihelkonnapiiride tähistamine sai presidendi silme all piduliku punkti (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pruunid kihelkonnasildid paistavad suurematel Eesti maanteedel liiklejatele silma juba kümme aastat. Esimese piiritulba avas president Toomas Hendrik Ilves Luunja sillal ERMi 100. sünnipäeval 2009. aasta 14. aprillil.
«Kihelkond on tänini eestlaste piirkondliku identiteedi ja ühtekuuluvustunde aluseks, ehkki me seda alati ei teadvusta. Kogu meie vanem kultuurikiht jaguneb kihelkondade järgi: kui lauldakse rahvalaulu või kantakse rahvarõivaid, siis on need pärit kindlast kihelkonnast. Nüüd on võimalik kogu Eesti ulatuses jälgida, kus kulgevad meie kodukihelkonna piirid,» ütles ERMi peaarhivaar ja kihelkonnapiiride tähistamise koordinaator Tiina Tael.
Kihelkonnapiiride tähistamise pidulikul lõpusündmusel Juula külas Tartumaal kõnelesid president Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Tõnis Lukas ja ERMi direktor Alar Karis. Esinesid Väägvere pasunakoor ning Maarja-Magdaleena ja Äksi kihelkonnakoorid.
Idee kihelkonnapiire märgistada oli arutlusel ka Eesti Vabariik 90 juubelikomisjonis, ometi ei saanud see toona teoks. Eesmärgiga säilitada kultuuripärandi paikkondlikku eripära otsustas ERM tähistada oma 100. sünnipäeva projekti elluviimisega, kuivõrd on muuseumi kogude ülesehituse aluseks samuti kihelkonnad.
Kihelkondade nimistu lähtedaatumiks võeti 1918. aasta 24. veebruar, mil Eestis oli 107 kihelkonda. Piiritähiseid kavandati kokku 1214, mille asukohad neljas regioonis pani paika ERMi toonase direktori Krista Aru kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulusid Raivo Aunap (Virumaa), Evar Saar (Lõuna-Eesti), Eerik Leibak (Lääne-Eesti) ja Peeter Päll (Harju- ja Järvamaa) ja Toomas Kiho.
Aastatel 2009–2011 paigaldas maanteeamet ligi tuhat kihelkondade piiritähist – siltidega kaeti kõik Eesti põhimaanteed ja enamik tugi- ja kõrvalteid, kuid rahapuudusel jäid Lõuna regiooni kõrvalteed märkimata.
ERM jätkas pooleliolevat ning EV100 programmi, kultuurkapitali ja maanteeameti toetusel on viimastel aastatel paigaldatud kihelkondade piiritähised ka Lõuna-Eesti väiksematele teedele. Kokku paigaldati 1230 kihelkonnasilti.