Nii emakeele kui matemaatika riigieksami keskmine punktisumma langes

Riigieksamid Foto: Marko Saarm / Sakala

2019. aasta riigieksamite esmased tulemused on võrreldes varasemate aastatega jäänud stabiilseks. Võõrkeeleeksamite puhul on märgata suuremat huvi erinevate võõrkeeleksamite valimisel ja ka üha enam noori esitab vajalikku keeloskustaset kinnitava tunnistuse. Aasta-aastalt on paranenud eesti keele teise keelena eksamitulemused.

Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62 punkti ja eksamit tegi 6679 eksaminandi. Maksimumtulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral seitse õpilast, möödunud aastal oli sajapunktilisi tulemusi vaid kolm. Üks õpilane sai null punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Eesti keele riigieksamit on tehtud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat. Aastate jooksul on tulemus olnud stabiilne ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmise aastate, mil kesmine tulemus oli 62,2 ja 2017. aastal 62,9 punkti.

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2328 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 63,6 punkti, mis on aasta-aastalt pisut tõusnud, möödunud aastal oli keskmine 63,4 ning kasvanud on ka maksimumpunktide saavutanute hulk: sada punkti sai sel aastal 16 õpilast, mullu vaid seitse. Eksamil vähemalt 60 protsenti maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1366 õpilast.

Matemaatikas oli õpilastel võimalik sooritada kas kitsal või laial kursusel põhinev matemaatika riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 3718 ja laia matemaatika eksami 4467 eksaminandi. Nii nagu varasenmatel aastatel, oli ka tänavul laia matemaatika eksami valinuid rohkem.

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51,1 punkti. Kitsa matemaatika eksami tulemus on eelmise aastaga sarnane, laia matemaatika eksami tulemus on sel aastal pisut langenud, kuid samas suurusjärgus üle-eelmise aastaga. Möödunud aastal oli keskmine punktisumma 55,6 punkti. Kitsa matemaatika eksamil sai sada punkti sel aastal kaks õpilast, mullu kaheksa. Laia matemaatika eksamil saavutas maksimumpunktid 39 õpilast. Üks õpilane sai nii laia matemaatika kursuse eksamil kui inglise keele eksamil sada punkti.

Võõrkeeleeksamina võisid õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Õpilastel oli võimalus esitada ka tunnistus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loeti kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks.

Inglise keele riigieksami sooritas kokku 6540 eksaminandi, kellest saavutas B1 taseme 25,5 protsenti ja B2 taseme 56,9 protsenti. Lisaks esitas Innovele rahvusvahelise inglise keele eksami läbimist tõendava tunnistuse 1314 õpilast.

Prantsuse keele rahvusvahelist eksamit, mis on võrdsustatud riigieksamiga tegi 142, saksa keele eksamit 176 ning vene keele eksamit 229 õppurit.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 23. korda ja kuuendat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid 9656 eksaminandi.

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2019. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalik analüüs.