Tartu Ülikooli nõukogu võib Kääriku spordibaasi tükeldada

Kääriku spordibaasis seisab selle asutaja Fred Kudu mälestussammas. Tartu Postimees kirjutas Kääriku spordibaasi peremehe vahetusest viimati selle aasta 20. oktoobril.

FOTO: Margus Ansu

Täna Tartu Ülikooli nõukokku toodav Kääriku spordibaasi maade tükeldamise eelnõu ei tähenda plaani hakata enam kui 124 hektari suurust kinnistut jupikaupa rahaks tegema, väitis ülikooli kantsler Andres Liinat.

«Olen kuulnud Kääriku maade endisele omanikule Laine Jaansoole antud lubadusest ja kinnitan, et kõik maad jäävad ülikoolile,» kõneles Liinat.

Ülikooli nõukogu arutab Kääriku spordibaasi tulevikku täna kell kaks algaval istungil kuueteistkümnenda päevakorrapunktina, üldse on kavas 19 punkti. Otsuse eelnõu esimene punkt käsitleb loa andmist kasutusvalduse lepingu sõlmimiseks Tehvandi spordikeskusega kuni 50 aastaks.

Teine punkt räägib 124-hektarise kinnistu lahtikruntimisest nii, et praeguse nelja katastriüksuse asemele tekiks 11 üksust. Kolmanda punkti järgi saaks rektor volituse leppida kokku kasutusvalduse lepingu tingimused ning teha edasivolituse lepingu sõlmimiseks.

Mis tarbetu, see eraldi

Andres Liinati sõnul pole Kääriku maade tükeldamine absoluutselt seotud nende maade müümise või vahetamise võimalusega. Küsimusele, milleks maade tükeldamist vaja on, vastas Liinat, et kasutusvalduse seadmiseks.

«Me võime seada kasutusvalduse kogu kinnistule, aga milleks, kui Tehvandi keskusele pole kogu kinnistut vaja,» küsis Liinat. «Aga kui Tehvandi ütleb, et tahab looduskaitsealusesse metsa teha tervisejooksuradasid, siis palun.»

Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus tegevjuht Alar Arukuusk kinnitas, et ei näe spordiotstarbelist rakendust ligi 38 hektarile metsamaale, mis paikneb Kääriku järvest idas.

«Keegi sinna staadioni ega midagi muud ehitama ei hakka,» sedastas Arukuusk. «Meile on vajalik majutuskompleks, staadion, heitealade väljak, mängude väljak ja järveäärne ala. Otsime optimaalset varianti, kuhu rajatised mahuvad, osa on neist praegusega samadel asukohtadel.»

Arukuusk tunnistas, et Tehvandi keskuse seisukohalt poleks Kääriku maade lahtikruntimine üldse vajalik.

«Kasutusvalduse võib seada ka nii, et skeemil näidatakse ära mingi viirutatud ala ja öeldakse, et kasutusvaldus kehtib sellele,» arvas Arukuusk. «Aga ülikoolil on seal kindlasti oma seisukoht.»

Tartu Ülikooli nõukogu liige juuraprofessor Paul Varul tõdes, et kasutusvaldus ei pea tingimata jooksma mööda katastriüksuste piire ja seaduse järgi poleks Kääriku tükeldamine möödapääsmatu.

«Õigusselguse huvides pole selline variant siiski kõige soovitavam, kui ülikool tahab seada näiteks kasutusvaldust või hüpoteeki sama katastriüksuse teisele osale,» mainis Varul.

Andres Liinat nentis, et rahalises mõttes ei tohiks olla vahet, kas Kääriku tarbetu metsamaa läheb Tehvandi spordikeskusele või mitte, sest ainus kulu sellele on vähem kui saja-eurone aastane maamaks.

«Mingit ärihuvi ülikoolil selle metsaga olla ei saa, sest looduskaitseala reeglid ei luba sealt piltlikult öeldes käbisidki korjata,» toonitas Liinat. «Ka muude kinnistu osade müügi plaani Tartu Ülikoolil pole.»

Milleks ikkagi Kääriku kinnistu väiksemaks tükeldamist kokkuvõttes vaja on, Liinati jutust täpsemalt ei selgunud.

TÜ nõukogu liige, õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter ütles, et tema teada on ülikool kaalunud endale tarbetute Kääriku maade vahetamist riigi maaga, kuid ei suutnud meenutada, kellelt see info pärineb. «Maa müümisest pole küll juttu olnud,» lisas Ginter.

Otsus võiks viibida

Paul Varuli arvates on Kääriku rendileandmise teema nii kaalukas ja ühtaegu nõukogu liikmeile liiga toores, et tänasel nõukogu istungil veel otsust langetama ei peaks.

«Kääriku teema on tundlik, sest spordibaas käib ülikooli juurde ja on ka väärtus omaette,» leidis Varul. «Lõplik otsustamine peaks jääma uude aastasse, kui on ametis juba uus nõukogu ja senat.»

Riigikogu liige Peeter Tulviste, kes oli 1993. aastal Kääriku tehingu sõlmimise ajal Tartu Ülikooli rektor, kinnitas, et Kääriku talu maade tervikuna hoidmine oli Laine Jaanisoo tahe, mida küll kirjalikult ei fikseeritud.

«Usun, et temal ei tulnud tükeldamise ja mahamüümise võimalus üldse pähe, samuti meil,» hindas Tulviste. «Praegu tehakse selliseid tehinguid palju kergemini. Paljudel juhtudel on see ka põhjendatud, aga Kääriku puhul on oluline sümboli väärtus.»

Tulviste tõdes, et kui ülikoolile pole Kääriku metsi tarvis ning ka Tehvandi spordikeskus neid ei taha, võib nende müümine tunduda mõistlik, kuid Jaanisoo sooviga läheks see igatahes vastuollu.

Tagasi üles