R, 9.12.2022

Keskkonnainspektorid võtsid Emajõe «laulupeolised» karmilt pihtide vahele

Kaspar Koort
, reporter
Keskkonnainspektorid võtsid Emajõe «laulupeolised» karmilt pihtide vahele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Tavapärane vaatepilt kohapüügi kõrgajal Emajõel Koosa jõe suudmest allavoolu, kus püüdja on püüdjas kinni. Näiteks sellele käänakule on suutnud end mahutada kuus paati.
Tavapärane vaatepilt kohapüügi kõrgajal Emajõel Koosa jõe suudmest allavoolu, kus püüdja on püüdjas kinni. Näiteks sellele käänakule on suutnud end mahutada kuus paati. Foto: Keskkonnainspektsioon

Pühapäeval lõppes koha püügikeeld ning seda Eesti vete üht maitsvamat uimelist suundusid Emajõele taga ajama tõelised harrastuskalastajate hordid. Nii mõnegi spinningumehe püügipäev lõppes aga kopsaka rahatrahviga, sest kotti oli pandud ka alamõõdulisi kalu, kes seaduse järgi tuleks vabastada.

Kuna Emajõe magusaimad kohakohad jäävad Koosa jõe suudmest allavoolu, võis seal pühapäeval paate kokku lugeda sadades. «Iga käänaku peal oli ikka mitu paati, nii et püügikoha leidmisega võis tekkida tõsiseid probleeme,» märkis tartlasest kalamees, Eesti spinninguspordi liidu juhatusse kuuluv Ivo Sööt. Koos kahe paadikaaslasega ei hakanudki nemad «laulupeole» tikkuma, vaid loopisid lanti Luunja kandis, kus oli pisut rahulikum.

Alamõõduline koha, kes rändas pärast fotosessiooni tagasi Emajõkke.
Alamõõduline koha, kes rändas pärast fotosessiooni tagasi Emajõkke. Foto: Kaspar Koort

1200 eurot trahvi

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna märkis, et kohapüügi avapäevadel kontrollisid nad umbes sadat paatkonda ning alustada tuli 36 menetlust, millest 15 olid seoses alamõõdulise koha püügiga.

Türna rõhutas, et silma järgi kala pikkust hinnata ei tasu, selleks peab paadis kindlasti olema mõõdulint. Et koha oleks kotikõlblik, peab Emajões tema pikkus ninamikust sabakiirte lõpuni olema vähemalt 46 sentimeetrit ning isegi sentimeeter-paar eksimist toob kaasa trahvi. Kindlasti tuleb kala mõõta sirgel alusel, sest paadikumerus või mõõdulint, mis jälgib kala kehakumerusi, võib anda reaalsest suurema tulemuse.

Et koha oleks kotikõlblik, peab Emajões tema pikkus ninamikust sabakiirte lõpuni olema vähemalt 46 sentimeetrit.

Alamõõduliste kalade püügi korral tuleb lisaks rahatrahvile, mis sõltuvalt asjaoludest võib olla kuni 1200 eurot, tasuda ka keskkonnale tekitatud kahju, mis ühe alamõõdulise koha puhul on 50 eurot. Mõistagi tuleb enne veeleminekut kontrollida üle harrastuspüügiõiguse olemasolu, sest sellegi puudumine on karistatav.

Keskkonnainspektsioon jätkab järelevalveaktsioone ning kohapüüdjad peavad arvestama, et järelevalve käigus kontrollitakse üle ka ujuv­aluste kõikvõimalikud peidupaigad. Kui alamõõduline kala on lanti haarates viga saanud, tuleb ta seaduse kohaselt ikkagi tagasi vette lasta.

Üle Eesti

Pärast püügikeelu lõppu jahitakse Emajõe koha tavaliselt paar nädalat, sest siis pole jões kudemas käinud röövkalad veel Peipsisse tagasi ujunud. Kui juhtuvad olema ilusad ilmad ja kala kuulu järgi ablas – nagu tänavu –, koguneb jõele spinningumehi tervest Eestis, näiteks seni on lõviosa inspektorite kontrollitud püüdjatest olnud harju- võid ida-virumaalased.

Ivo Sööt tervitab inspektorite resoluutset tegutsemist, sest eesmärk on ju selles, et kala, mida püüda, jaguks ka tulevikus. Temagi rõhutas, et kala tuleks enne kotti panekut kindlasti üle mõõta, sest praegu tundub jões olevat palju just napilt alamõõdulist, 42–44 sentimeetri pikkust koha. Nende paatkond tabas esimesel püügipäeval näiteks 15 koha, kuid mõõdukalu oli neist vaid neli.

Peipsist tõmmati välja 663 tapjavõrku

Keskkonnainspektsiooni eestvedamisel toimunud Peipsi järve koristustalgutel võeti veekogust välja nelja päevaga 663 peremeheta nakkevõrku, mille kogupikkuseks on hinnanguliselt 46,4 kilomeetrit.
Talgute esimesel etapil ehk 4. ja 5. juunil leiti ja eemaldati Peipsi järve lõunaosast 403 peremeheta nakkevõrku, nädal hiljem lisandus järve põhjaosast 260 nakkevõrku.
«Enamik ehk ligi 80 protsenti avastatud ja kaldale toodud võrkudest olid niinimetatud hiinakad,» täpsustas keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.
Hiinakad on sünteetilisest materjalist võrgud, mida saab osta igast kalatarvete poest. Suhteliselt odava hinna tõttu on võimalik juba esimese püügikorraga võrgu hind tagasi teenida ning nendest ilmajäämine ei ole võrgu omanikule väga suur probleem. Järve jäädes püüavad need aga kala edasi.
Keskkonnainspektsioon korraldas Peipsi järve risuvõrkudest puhastamist juba 12. korda. Aastate jooksul on kaldale toodud ühtekokku 8343 vana nakkevõrku kogupikkusega hinnanguliselt 584 kilomeetrit.

Märksõnad
Tagasi üles