Suurmehe monumendiks sai Eesti Rahva Muuseum

Kes Jakob Hurt oli, teab Eestis noor ja vana, teatab suurmehele pühendatud postkaart. 22. juulil on Hurda 180. sünniaastapäev.

FOTO: Tartu linnamuuseumi fotokogu

Taasiseseisvunud Eesti oma rahale, kümnekroonisele, jäädvustati Jakob Hurt. Nii suur au sai osaks vähestele. Ta oli eriline juba oma eakaaslaste hulgas, sest tal õnnestus lisaks kihelkonnakoolile lõpetada Tartu kreiskool, gümnaasium ja lõpuks Tartu ülikool ning jääda sealjuures eestlaseks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Jakob Hurt sündis 1839. aasta 22. juulil Võrumaal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas ning kodukant on teda alati meeles pidanud. Kui 1920. aastate lõpus ehitati Tartu-Petseri raudtee, pakuti ühe peatuse nimeks Dr. Hurda peatus. See soov jäi siiski täitmata, sest vana kihelkonnakeskuse nime kandev Põlva raudteejaam asub Hurda sünnikodust vaid kilomeetri kaugusel. Lisaks Tartule on Hurda mälestussammas ka Põlvas, kirikus on temale pühendatud mälestustahvel. Ka Põlva rahvahariduse selts on Jakob Hurda nimeline.

Jakob Hurt oli väheseid eestlasi, kes luges aastail 1857–1861 teadusliku väljaandena eesti ja saksa keeles ilmunud «Kalevipoja» esmatrükki. Hiljem meenutas ta, millise vaimustusega ootasid noored eesti haritlased järgmise vihiku ilmumist. Peagi said alguse Kalevipoja õhtud, kus eepost ette loeti ja seletati. Sama seltskonna asutatud Eesti Üliõpilaste Seltsile on Hurt olnud alati vaimseks isaks.

Tagasi üles