1888. aastal sai Hurt üldtuntuks üleskutsega «Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele», kus ta palus igasuguseid rahvamälestusi ehk vanavara, mis esivanemate elust tunnistust annavad, paberisse panna ja üleskutse autorile saata. Nii sai alguse rahvaluule suurkogumine.
Peagi alustas ÕES ettevalmistusi Riias toimuvaks X ülevenemaaliseks arheoloogiakongressiks ning eesti ja läti etnograafia näituseks. Baltisakslastest seltsi juhatus nägi ainuvõimalike initsiaatoritena eestlasi Jakob Hurta ja Oskar Kallast. 1894. aastal kirjutas Hurt ainelise vanavara kogumise üleskutse «Kiri ja palve teaduse sõbradele». Ta rõhutas, et meil on veel asju, mis on vanaaja teaduseks väga tähtsad, sest neis on palju vana aega alles, need asjad on elav ajaraamat, kust endiste põlvede eluviisi, majapidamist ja töötegemist võime tundma õppida.
Asjadeks, mida koguda, on rahva endise aja riided, ehted, majariistad, tööriistad ja mõned muud tarvituse asjad. Erinevalt Kallasest Hurt ise vanavara kogumas ei käinud. Kahjuks ei muutunud ainelise vanavara kogumine üldrahvalikuks aktsiooniks, paljuski sakslaste loiduse tõttu.
Kongressil jäi eestlaste näitus lätlaste väljapaneku varju, sest lätlased suutsid algatada kõiki lätlaste elupaiku haarava kogumistöö. Üks põhjusi oli kindlasti rahva soovimatus esemelist vanavara ära anda, sageli ei tahetud ka raha eest midagi loovutada. Nii mõnigi ei tahtnud oma vanu asju ilmarahvale naeruks anda. Ometigi tehti algust olulise ettevõtmisega ja uue sajandi algul oli Kristjan Raual ja teistel kogujatel märksa lihtsam inimesi vanavara kogumistöö vajalikkuses veenda.
Küll aga pälvis kongressil erilist tähelepanu Hurda vanavara kapp, mis Peterburist Riiga toodi. Hurt esines kongressil kõnega, mille ta hiljem ise eesti keelde tõlkis ja Olevikus avaldas. Oluline oli Hurdale ja teistele eestlastest delegaatidele suhtlemine eri maade teadusmeestega.
Selle aasta juubelilaulupeo tuli teeb peatuse ka Hurda sünnikodu õuel, sest Hurt oli esimese üldlaulupeo peamine kõnepidaja. Parim monument Jakob Hurdale on tema mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseum.