Priit Pullerits: rahvus­konservatiivi karikatuur

Priit Pullerits Foto: Margus Ansu

Postimehe stammkommentaator, provokatiivne Ahto Lobjakas astus eelmisel nädalal lõksu, kuhu on astunud enne teda paljud teisedki, kes arvavad teadvat, kes on EKRE valijad. Lobjakas viitas neile kui väikelinnadepressantidele. Seda viidates näitas ta vildakat ja pealiskaudset üldistusoskust, mida ei tahaks temast uskuda, või kapseldumist eurotsenristlikku mulli, mil pole mingit sidet tegeliku eluga – mis on märksa tõe­näolisem.

Oxfordi ülikoolis õppinud mehelt ootaks avatumat ja mitmekülgsemat ühiskonna tajumist, mida ei juhi lihtsustatud sildistamiskihk, mida omakorda kannustab varjamatu soov ühe erakonna valijaid iga hinna, sh tõe hinna eest halvustada. Rakendusliku antropoloogia keskuse kolm uurijat juhtisid juba aasta alguses rahvuskonservatiivselt meelestatud inimeste küsitlemise järel tähelepanu, et sugugi mitte kõik EKRE valijad pole vihased, mässavad ega tagurlikud. Ehk siis Lobjaka määratluse järgi väikelinnadepressandid.

Selles, et Lobjaka ja paljude teiste talle takka kiitjate ettekujutus EKRE valijast on naiivne, ütleks isegi, et äärmuspopulistlik, saab veenduda igaüks, kes suudab teistega rääkida usalduslikult, ilma neid lukku panemata. Näiteks tunnistas Eesti edukas filmilavastaja mulle kevadel, et tal on palju sõpru ja tuttavaid, kes hääletavad EKRE poolt. Tean kena naisnäitlejat, kes samuti on EKRE toetaja. Tartu ülikooli professor rääkis hiljuti emeriitprofessorist, kes on veendunud EKRE pooldaja. Kolleeg rääkis nimekast pealinna juristist, kes andis viimati hääle EKRE-le. Teine kolleeg rääkis, et tema vanemad, mõlemad kõrgharitud inimesed Tallinnas, hääletasid ka riigikokku EKRE liikme.

Kes usub, et tuhanded tartlased on läbi imbunud väikelinnadepressantlusest?

Konkreetsed andmed ja laiemad tulemused kinnitavad, et EKRE valijate seltskond on palju kirjum, kui seni maalitud – vähe haritud, vähe teeniv, elus saamatu.

Viimastel riigikogu valimistel sai EKRE Tartus toetajate arvult kindla teise koha. Tallinna kõigis kolmes valimisjaoskonnas sai EKRE suuruselt kolmanda häältesaagi. Kas keegi suudab tõesti tõega võtta väidet, et Tartus ja Tallinnas on nii palju inimesi läbi imbunud väikelinnadepressantlusest?

Kuniks nii arvamusliidrid kui teised erakonnad tegelevad EKRE valijaist karikatuurse pildi loomisega ja veel hullem, selle pildi autentsusse uskumisega, lõikavad nad endalt võimaluse EKRE valijaid kõnetada ja oma leeri meelitada. Esiteks ei jõua nende sõnum kohale, sest nad ei räägi inimestega, kellega neil oleks vaja rääkida. Ja teiseks ei anna ükski inimene, ammugi see, keda justkui tahetaks kõnetada, eluilmas andeks, kui teda avalikult ja alusetult alandatakse ja solvatakse.

Aga mis sa tahadki neist, kes on pimestatud veendumusest, et nemad on ühiskonna valge jõud ja hoopis teised kõik on löödud pimedusega.