Näitus avab ka laulupidude süngemat poolt

Tartu laulupeomuuseumi uut püsinäitust «Oma viisi hoides» käisid vaatamas kultuuriminister Tõnis Lukas. Näitust tutvustab peakuraator Kristiina Tael. Foto: Margus Ansu

Jakob Hurda programmilises laulupeokõnes «Kolm soovi» kostvatest mõtetest ja ülekutsetest said pärast esimest üldlaulupidu 1869. aastal Eesti rahvusliku ideoloogia nurgakivid. Just seda esimest kõnet on võimalik näha laulupeomuuseumis, kus täna avatakse uus püsinäitus «Oma viisi hoides».

Peale Hurda märgilise kõne saab tutvuda ka laulupidude ajaloo süngema poole ehk laulupeoga, mis peeti pärast 1949. aasta märtsiküüditamist. Laulupidude ajaloos on olnud suur roll poliitikal, mis on eri aastatel ühislaulmist mõjutanud. Näitusel saab tutvuda kõige esimese laulupeo materjalidega ning peo ajas teisenenud tavadega.

Väärikad aastad