T, 28.11.2023

Doktoritöö kaevus vindi immuunsüsteemi

Martin Pau
, reporter
Facebook
Comments
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elin Sild tutvustab spektrofotomeetrit, milles saab mõõta näiteks vere luminestseeruvust. Selle järgi omakorda saab hinnata valgete vereliblede toodetavate vabade radikaalide hulka.
Elin Sild tutvustab spektrofotomeetrit, milles saab mõõta näiteks vere luminestseeruvust. Selle järgi omakorda saab hinnata valgete vereliblede toodetavate vabade radikaalide hulka. Foto: Sille Annuk

Üliõpilaste teadustööde riiklikult konkursilt ühena paljudest Tartu Ülikooli kasvandikest preemia noppinud Elin Sild kaitses teisipäeval doktorikraadi, milles esitas kaks meetodit immuunreaktsiooni mõõtmiseks.

Silla juhendaja, Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Peeter Hõraku selgitusel peab vastse doktori tehtud töö aitama teadlastel jälle pisut paremini mõista, miks me haigeks jääme, miks reageerib meie immuunsüsteem haigusetekitajaile erinevalt ning miks üks terveneb, teine aga mitte.

«Inimese viib tihtipeale hauda immuunsüsteemi ülemäärane reaktsioon,» märkis Hõrak. «Püüame teada saada, milline on optimaalne immuunsüsteem, mis võimaldab näiteks koduvarblasel uusi elupaiku kergemini asustada kui põldvarblasel.»

Mardikalt vindile

Elin Sild sukeldus immuunökoloogiasse 2005. aastal, kui hakkas magistrandina uurima, kas Eestiski hästi kohanenud kartulimardikad valivad paaritumiseks tugevama immuunsüsteemiga liigikaaslase.

«Et elusorganismid partnereid selle järgi valivad, leiab üha enam tõestust,» märkis Peeter Hõrak. «Arvatakse, et immuunsüsteemi tugevusest sõltub liigi leviku edukus. Aga miks ohustavad patogeenid mõnd liiki rohkem, miks kipuvad paljud liigid välja surema, pole kaugeltki selge.»

Silla magistritöö hüpotees kinnitust ei leidnud, kuid töö tulemusel sündis teaduslik oletus: tagasihoidlik valivus ja valmisolek soetada järglasi ka lähisugulastega võib olla kartulimardika eduka leviku üks põhjusi.

Doktoritöös hakkas Sild testima rohevindi immuunsüsteemi ning otsima selle seoseid närvisüsteemi ja endokriinsüsteemiga. Töö tulemusena välja töötatud kaht immuunvastuse hindamise meetodit on juba oma katsetes kasutanud Silla doktoritöö oponent, Lõuna-Florida ülikooli teadlane Lynn Martin, kelle katselinnud on koduvarblased.

Ühe meetodi puhul lisatakse linnu verele bakteritükike ning mõõdetakse valgete vereliblede aktiveerumist näitavate vabade radikaalide ehk haigusetekitajaid tapvate molekulide hulga kasvu. Teise meetodiga mõõdetakse veres samuti valgete vereliblede toodetava lämmastikoksiidi taseme muutumist nakatamise tulemusel.

Ühe osa Elin Silla uurimusest publitseeris teadusajakiri Brain, Behavior, and Immu­nity. Tema tööd rahastas TÜ bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus (FIBIR).

Tartu riisus koore

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on juba 20-aastase traditsiooniga. 2005. aastani oli selle korraldaja haridus- ja teadusministeerium, viimased seitse aastat sihtasutus Archimedes koostöös ministeeriumiga.

Tänavu laekus konkursile 368 teadustööd: 126 bakalaureusetasemel, 163 magistritasemel ning 79 doktoriõppe tasemel.

Parimad tudengite teadustööd

• Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga tuli Tartusse ligi kaks kolmandikku kõigist preemiatest ja tänukirjadest. Tartu tudengid noppisid 18 esimesest preemiast tervelt 14, neist 13 läks Tartu Ülikooli ja üks Eesti Maaülikooli.

• I preemia ja 1600 euro saajad: Marju Män­niste, konkursitöö «Me­laniini- ja karote­noi­dide põhist sulestikuvärvust mõjutavad fak­torid rohevintidel»; Margit Heinlaan (Ees­ti Maaülikool), «Sünteetiliste nanoosakeste ja tahkete keskkonnaproovide ökotoksikoloogiline hindamine»; Elin Sild, «Ok­südatiivsed kaitsereaktsioonid immuunökoloogilises kontekstis: lämmastikoksiidi produktsiooni ning oksüdatiivse purske mõõtmise meetodite kohandamine ja raken­damine värvulisele»; Lauri Linask, «Võgots­ki vaatenurk sümboli lävele»; Kai Tafenau, «Uue Testamendi tõlkimisest Rootsi ajal: käsikirjad, tõlkijad ja eesti kirjakeel»; Monika Rätsepsoo, «Alajäsemete sirutajalihaste isomeetriline maksimaaljõud ja keha pos­tu­raalne stabiilsus gonar­troo­siga naispatsientidel enne ja kuus kuud pärast täielikku põlveliigese endoproteesimist»; Heiki Erik­son, «Hapniku elektrokeemiline redutseerumine nanostruktuursetel pallaadium­elektroodidel»; Madis Lõhmus, «Ülilühikeste optiliste impulsside difraktsioon binaarset faasimodulatsiooni tekitavatelt ringsümmeetrilistelt difraktsioonivõredelt»; Anneli Kruve, «Maa­triksefektid elektro­pihustusionisatsiooniallikas vedelikkro­matograafilisel massi­spektro­meetrilisel analüüsil»; Aleksei Lissitsin, «Ba­nachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused».

• I preemia ja 960 euro saajad: Katrin Kii­rend, «Capitis deminutio minima»; Oliver Nahkur, «Isikutevaheliste suhete konfliktsuse esialgne indeks»; Kai Maasoo, «Söömishäireid pooldavad veebikeskkonnad: eestikeelsete internetilehekülgede sisuanalüüs»; Svetlana Tšupova, «Uued meetodid pürasolidiinide ja nende homoloogide sünteesil».

Allikas: SA Archimedes

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles