Välinäitus aitab märgata keskaegset hiilgust

Tartu rikas ajalugu avab end paremini, kui oskad vaadata, ütleb linna kindlustuste kaarti näitav Tartu ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu toomkiriku lõunapoolsel küljel, kus keskajal oli uurijate andmeil suurem kalmistu, on nüüd välinäitus, mis aitab tundma õppida Toomemäge, toomkirikut ja Tartu kindlustusi. Või nagu ütleb näituse üks koostajaid, Tartu ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma, aitab linnaruumis näha seda osa Tartu ajaloost, mis on raskesti märgatav, kui ei tea. Aga kõike ei tea uurijad ka.

Tartu Ülikooli muuseum paigaldas infostendid, et tutvustada linnakodanikele ja turistidele Toomemäe ajalugu.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu toomkiriku stendid tutvustavad keskaegse Eesti suurima katedraali lugu. Teada saab selle välisest hiilgusest ja arhitektuurist eri ajastutel. Samuti saab aimu katedraali omaaegsest interjöörist. Eraldi stend on pühendatud Tartu piiskopkonnale.

Varjatud lood

Näiteks on ühel stendil võimalik võrrelda Tartu toomkirikut piirkonna teiste suurte katedraalidega, aga toomkiriku puhul on jäänud märkimata torni kõrgus – sest see ongi jäänud lahtiseks. Raisma tõdes, et mõned uurijad on arvanud, et kõrgus võis olla 66 meetrit.

«Kui kõrge oli torni kiviosa ja kui kõrge tornikiiver, seda on tõesti päris raske ilma füüsilise materjalita öelda,» sõnas ta. «Võibolla tuleb kuskilt välja mõni ajalooline Tartu vaade, mis on adekvaatne ja kus on see kõik peal, aga siiamaani ei ole tulnud. Need pildid, mis keskaegsest Tartust on, on ikkagi muinasjutt.»

Ometigi on toomkiriku ehitusetappe olnud võimalik uurida ja spetsialistidel ka mõista. On võimalik jutustada, kuidas kõik 13. sajandil algas.

Kui oskame vaadata, siis võime ka näha. Tartu on selle poolest rikas linn, et meil on suurejooneline ajalugu, aga sellest on vähe füüsiliselt nähtav, ütles Mariann Raisma.

«Seda on võimalik spetsialistidel olemasoleva materjali baasil päris hästi uurida, aga selleks pead tõesti olema väga hea spetsialist, et seda infot välja lugeda. Saab analüüsida mörti ja kive,» rääkis Raisma. «Üsna vähe teame sellest, mis oli kiriku ümber. Teame küll seda, et eelkõige lõunapoolses küljes oli kalmistu. Olid kivimajad, tänavad, hobused, kassid, lehmad, aga kuna hiljem on Toomemäge madalamaks kaevatud, on kultuurkiht kaduma läinud.»

Samas on teada, kus jooksis keskaegne linnamüür, kus olid tornid ja väravad, ka mõned keskaegsed tänavad on teada, näiteks nn aeglane surm ehk Professorite tee, Lossi ja Lai tänav on samas kohas olnud sajandeid.

Kindlustatud linnast jutustav näituse osa aitab mõista bastionide rajamist 17.–18. sajandil – nende ehitamisega kujuneski just selline Toomemägi, nagu see on meie päevil. Raisma osutas aga, et bastione, olgugi need hästi säilinud, on linnaruumis raske märgata.

Tartu Ülikooli muuseum paigaldas infostendid, et tutvustada linnakodanikele ja turistidele Toomemäe ajalugu.

FOTO: Kristjan Teedema

Oskus vaadata

«Püüdsime näidata, mis on alles ja selle kaudu ka seda, mis on kadunud,» selgitas ta. Kolmas peatükk Toome ajaloost, mida näitus avada püüab, on ülikooliansambli kujunemine 19. sajandil. «Kui oskame vaadata, siis võime ka näha. Tartu on selle poolest rikas linn, et meil on suurejooneline ajalugu, aga sellest on vähe füüsiliselt nähtav,» ütles Raisma.

Näitus rajaneb suurel määral toomkiriku kohta koostatud raamatul «Toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum», kuid kindlustuste kaart ja katedraalide võrdlus on just välinäituse tarvis koostatud.

Ühtekokku koosneb välinäitus seitsmest stendist. Stendide kujunduse autor on Exporabbit. Projekti valmimist toetasid Tartu linn ja Eesti kultuurkapital.

Tagasi üles