Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/16/12269696t1h0066.jpg)
Anne kanalil tegutsenud aerulaualaenutus kolis eelmisel nädalal Raadi järvele. Otsus ei sündinud soovist asukohta vahetada, vaid seetõttu, et OÜ Aerulaud juhtkond ei jõudnud Tartu linnavalitsuse bürokraatiaga võidelda. «Linn annab pidevalt kuuma, et ma ei saaks kanalil tegutseda,» sõnas Aerulaua juht Markel Pärnsalu.
Eelmisel ja üle-eelmisel aastal tegutses aerulaualaenutus Anne kanalil Emajõe-poolses kaldas supelranna kõrval, kus praegu asub veepark. Toona soovis Pärnsalu sinna paigaldada aerulaua varustuse hoidmiseks konteiner või püstitada sinna ajutine hoone. Seda luba ta ei saanud.
Konkurss venis
Selle aasta algul sai selgeks, et linnavalitsus ei pikenda ettevõttega tegevuslepingut, sest Anne kanali ääres tegutseda soovijaid on rohkem ning selle koha väljarentimiseks korraldati konkurss. Esiti pidi konkurss algama jaanuaris, kuid selle algus venis märtsikuusse. See oli Pärnsalu jaoks juba lootusetult hilja, sest siis tegelesid nad juba hooaja ettevalmistusega ning konkursil osalemisele lõid käega.
Mulle on arusaamatu, miks eelistab linn üht ettevõtet teisele, ütles OÜ Aerulaud juht Markel Pärnsalu.
Pärnsalu ei saanud aru, miks linnavalitsus konkursi väljakuulutamisega venitas. Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna juhataja Malle Blumenau selgitas, et konkursi algus viibis, sest selle tingimuste koostamisel tuli konsulteerida kõigi osalistega. «Kanalit läbib kõrgepingeliin, mistõttu oli vaja uurida ka võimalikke piiranguid sinna ehitise rajamisel,» lisas Blumenau.
Konkursi võitis veekeskus, mis on tegutsenud kanalil juba paar nädalat. Markel Pärnsalul ei ole selle vastu midagi, et selle koha sai veekeskus. «See on väga positiivne, et Anne kanalil jätkub inimestele tegevust,» ütles Pärnsalu, kes kolis aerulaualaenutuse mai alguses kanalil Sõpruse silla poolsesse otsa.
Kannatus katkes
Samas jäi Pärnsalule okas hinge, kui ta nägi, et veekeskuse tarvis paigaldati kanali äärde kaks konteinerit. Mullu ei saanud tema ühegi konteineri paigaldamise luba. «Mulle on arusaamatu, miks linn eelistab üht ettevõtet teisele,» märkis ta.
Blumenau selgitas, et sel juhul oli tegu kahe erineva taotluse ja loaga. Nimelt sõlmis Aerulaud linnaga lepingu üheks hooajaks, kuid märtsis korraldatud konkursiga andis linn võitjale tegevusloa viieks aastaks. Nende kahe lepingu puhul on ka tingimused erinevad. «Tegemist on sarnase lepinguga, mille oleme sõlminud välibaaridega, mis suviti tegutsevad Kaarsilla lähistel Emajõe kaldal,» sõnas Blumenau.
Ka see tõik ei murdnud Pärnsalu vaimu, kuid viimaseks piisaks kannatuste karikasse oli asjaolu, kui ta sai teavet, et ta ei tohi autoga aerulaua varustust kanali äärde vedada, sest see rikub ära kanaliäärse muru.
«Mismoodi ma peaksin siis varustust sinna vedama?» sõnas mees käsi laiutades. Ta esitas selle küsimuse ka linnavalitsusele, kust ta aga ammendavat vastust ei saanud ning otsustas, et säärastel tingimustel pole tal võimalik Anne kanali ääres tegutsemist jätkata.
Seejärel küsis Pärnsalu Riigi Kinnisvara ASilt (RKAS), kas tohib aerulaualaenutuse viia Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kõrval asuvale Raadi järvele. RKAS andis üsna kiirelt nõusoleku ning lisaks pakkus ka võimaluse hoida aerulauavarustust ERMi ruumides. «Ma lihtsalt ei jaksanud linnavalitsusega enam vaielda, lihtsam oli ära kolida,» võttis Pärnsalu juhtunu kokku. Aerulaualaenutus töötab maist oktoobrini. Mullu käis Anne kanalil aerulauaga sõitmas 5000 inimest.