/nginx/o/2019/06/13/12259959t1hf840.jpg)
Täna Tartus, Tallinnas ja mitmel pool mujal Eestis algav loodusfestival on võtnud fookusesse looduse vaatlemise, pakkudes mitmekülgseid võimalusi looduses viibida. Osaleda saab festivali töötubades, loodusretkedel ja loodusvaatluste maratonil. Tartus pööratakse eraldi tähelepanu niidukooslustele.
Tartu kesklinnas on juba mõnda aega möödujate tähelepanu köitnud kastid, milles sirguvad niidutaimed. Igas kastis on huvilistele uudistamiseks eri tüüpi taimekooslus: märg lamminiit, kuiv pärisaruniit, nõmmemets, niiske pärisaruniit, paljanduva paeplaadi kasvukohatüüp ja sürjamets.
Iga niidukastiga käib kaasas ka video liigirikkusest ja linnaloodusest, videoid saab vaadata, kui skannida nutitelefoniga kasti küljele kleebitud ruutkood.
Niidukastid on linnapilti toodud selleks, et inimesed mõistaksid nende tähtsust. Samuti püüab Tartu linn haljastuses kasutada vähem ühtlast muru ning rohkem niidul kasvavaid taimi. Nii ka Vene tänava ringristmikul, kuhu aprilli keskpaigas külvati aasalillede segu. Esimesed taimed peaksid lilleniidul õide puhkema tänavu suvel. Samasugust haljastust kohtab ka näiteks Eesti Rahva Muuseumi peamaja ümbruses ja Roosi tänaval.
Tartu linnavalitsuse linnakujunduse spetsialist Anna-Liisa Unt märkis, et tänapäeva linnainimesed on pügatud muruga väga ära harjunud. «Kui soovime linnakeskkonda rikastada millegi looduslikuga, siis murupind ei ole selleks kõige parem lahendus»,» rääkis ta.
Ka Tähtvere park on hea näide pargist, kus ei kasva vaid puud ja muru, seal võib näha kõrgeid lilli. Ühtlasi on Tähtvere pargis teadlikult korraldatud niitmine tavapärasest hiljem. Niitusid niidetaksegi märksa harvemini kui muruplatse, esimest korda tehakse seda jaanipäeva paiku ning teist korda sügise hakul. Niitude peamine väärtus seisneb suures liigirikkuses: seal elab palju putukaid, kes mõne sentimeetri kõrguse muru sees kuidagi toime ei tule.
/nginx/o/2019/06/13/12259960t1heca2.jpg)
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)