Paari mehe õhinast sündinud klubi kasvatab teist põlvkonda jalgpallureid

Kaks põlvkonda Tammekat: 1980. aasta treeningurühma kuulunud Kristjan ja 2007. aasta rühma poiss Kristofer Sahtel Sepa staadionil. Foto: Sille Annuk

Kahekümne kuues mai oli Kristofer Sahtelile ja tema meeskonnakaaslastele Tartu JK Tammeka 2007. aastal sündinud poiste treeningurühmast erilise tähendusega. See oli päev, mil Eesti meistrivõistlustel alistati esimest korda kodulinna konkurent Merkuur-Juunior, kelle käest veel mõni aasta tagasi saadi mehiselt tuupi. Samasuguseid põhimõttelisi lahinguid oli veerandsaja aasta eest Merkuuriga löönud ka Kristoferi isa Kristjan Sahtel.

«Isa saab jalgpallist väga hästi aru, vaatame koos Eesti koondise, Meistrite liiga ja Inglismaa liiga mänge,» kiitis äsja Tartu Erakooli 4. klassi lõpetanud Kristofer, kelle õlul lasub võistkonnas vastutusrikas väravavahi roll. «Käime koos mängimas ka. Tammeka esindusmeeskonna mängudele isa küll väga tihti ei jõua, aga mina olen alati kohal, kas pallipoisina või niisama vaatamas.»

Poeg oli vaevalt kolme ja poole aastane, kui Kristjan Sahtel ta esimest korda jalgpallitrenni viis. Ning poisi treeneriks Veeriku kooli juures toimunud treeningutel oli sama mees, kelle juures algas 1992. aastal ka Sahtel seeniori jalgpalluritee – legendaarne Hillar Otto (pildil) isiklikult. Tõsi, selleks ajaks oli Otto Tammekast lahkunud ning loonud Santose klubi, kuid Sahteli meenutusel tuli too Veeriku rühm sujuvalt üle Tammekasse ning nii on Sahtel juunior suurema osa oma juba kaheksa aasta pikkusest jalgpalluriteest kuulunud samasse klubisse, mida esindas omal ajal neli aastat ka isa.