Ajal, mil välismaine meedia kujundab aina enam noorte brändieelistusi ja tarbimisharjumusi, peavad Eesti toidutööstused mõtlema, kuidas kasvatada praegustest noortest Eesti toitu hindavad tarbijad.
Tööstused peavad tõestama noortele kodumaise toidu väärtust
Möödunud aasta lõpus avaldatud konjunktuuriinstituudi raportist selgub, et toidu kodumaine päritolu ei ole 18–29-aastastele oluline – vaid 53 protsenti sellest vanuserühmast eelistas valdavalt eestimaist toidukaupa. Paraku peavad Eesti toidutöösturid aina enam konkureerima välismaiste toodete ja brändidega, eriti noorte silmis, kelle brändieelistused ei kujune enam poes toitu valides või tänaval reklaami nähes, vaid pigem sotsiaalmeedias sirvides.Seega peavad ka Eesti toidutööstused rakendama tänapäevast pildikeelt ja moodsaid sotsiaalmeedia kõneisikuid, et Eesti toit noortele tarbijatele lähemale tuua. Seejuures ei ole oluline ainult näidata uudistooteid või rõhutada toote trendikaid aspekte, tähtis on just kujundada Eesti toidu lugu ja rõhutada kodumaise toodangu võlu.
Noorte tarbimisharjumuste kujunemisel ei saa siiski kogu vastutust kanda sotsiaalmeedia ja sealsed eeskujud. Tulevaste tarbijate väärtuseid saavad kujundada ühiselt nii lapsevanemad, kooliprogramm kui ka toidutööstused.
Nagu inimese- ja terviseõpetus, on ka mitmekülgne ja teadlik toitumine osa tervisekäitumisest, mis kujundab praeguste noorte elukvaliteeti tulevikus.
Eeltoodud uuringust selgub ka, et tervelt 36 protsendile noortele ei ole oluline teada, mis riigist nende toit pärit on. Võrdluseks, teistes vanuserühmades ei hooli päritoluriigist umbes kümnendik tarbijatest. Küll aga on see aasta tõestanud, et koolinoori huvitavad keskkonnateemad ning nende süda valutab säästlike eluviiside ja taaskasutuse pärast. Tõstataksin siin küsimuse: kas «rohelisem» on mitme tuhande kilomeetri tagant lennuki, laeva või mitme rekaga toodud toidukraam või paarsada kilomeetrit eemal kasvatatud ja toodetud kõhutäide?
Nii sisult kui vormilt on eestimaised tooted sageli paremadki kui mujal tehtud. Niisamuti kujundavad Eesti toidutööstused oma tootevalikut ju kohaliku tarbija maitse järgi. Avatud tööstuste nädala avaüritusel rõhutasid mitmete ettevõtete esindajad, et just noored on need, kelle lai silmaring ja kogemused välismaalt ka uusi toidutrende Eestisse toovad. Kohaliku tööstuse tugevus välismaisega konkureerimisel ongi tarbijale lähedane tootearendus, võimalus sihtrühmaga koos töötada ning kujundada seeläbi toode, mis täidab võimalikult täpselt siinse tarbija ootusi.
Toidu kodumaine päritolu ei ole 18–29-aastastele noortele oluline – vaid 53 protsenti sellest vanusegrupist eelistas valdavalt eestimaist toidukaupa.
Samuti on oma roll tarbimisharjumuste kujundamisel koolidel ja riiklikul õppekaval, mille osaks toitumisõpetus peab kahtlemata olema. Nagu inimese- ja terviseõpetus, on ka mitmekülgne ja teadlik toitumine osa tervisekäitumisest, mis kujundab praeguste noorte elukvaliteeti tulevikus. Juba nimetatud konjunktuuriinstituudi raporti järgi loeb ligi 50 protsenti noortest toodete etiketti harva või ei loe seda kunagi, kuid täpselt selliseid teadmisi ja oskusi saaks teadlik toitumisõpetuse programm anda. Praegu on toitumisõpetus kooliprogrammi osa vaid kolmes protsendis Eesti koolides.
Avatud tööstuste nädal ja muud sellised algatused, mil toidutööstused lubavad tarbijatel lähedalt näha, kuidas nende lemmiktooted valmivad, annavad tänuväärse võimaluse näidata lastele ja noortele, miks kodumaine toit on väärtuslik.
Keemiatunnid võib siduda jogurtitegemisega või näidata loodusõpetuse tunnis hoopis teravilja teekonda põllult toidulauale. Peredele võib laupäevane väljasõit mõnda väiketootmisega tallu olla ühtaegu õpetlik ja vaheldusrikas kogemus. See on võimalus rääkida meie oma brändide lugusid ning muuta südamelähedaseks see, mis kasvab Eesti põldudel ja valmib Eesti tööstusettevõtetes.