Foto: Tartu tark linnaosa sai järjekordse kunstiteose võrra rikkamaks

Pepleri 12 otsasein.

FOTO: Tartu linnavalitsus

Juuni esimese nädalaga valmis Tartus Pepleri 12 kortermaja fassaadile Tartu maalikunstniku Siiri Jürise teos «Maastik».

Pepleri 12 on üks Tartu kaheksateistkümnest targa linnaosa projektiga liitunud korteriühistust ja seni kolmas maja, mille fassaadil on kunstiteos valminud.

Kunstiteoste loomine targa linnaosa piirkonda on oluline osa SmartEnCity projektist, mis põhitegevusena keskendub hruštšovkade liginullenergia-nutimajadeks ehitamisele. «Me soovime kunsti kasutades rikastada linnaruumi ja tõsta esile nutikaid korteriühistuid,» kommenteeris projekti kunstikoordinaator Andra Somelar.

Selle tarbeks peeti 2016. aastal rahvusvaheline kunstikonkurss ning žüriilt heakskiidu saanud kunstnikud on asunud nüüd koostöös kohalike kunstikuraatoritega Tartu tarka linnaosa kaunimaks tegema. Pepleri 12 kunstikuraator on tuntud Tartu kunstnik ja kunstitegelane Evelin Salumaa ning maali teostas OÜ Piiritus.

Pepleri 12 korteriühistu valis mitme töö seast enda vastvalminud nutikat elamut ehtima just Siiri Jürise ajatu teose.

«Töö aluseks on võetud erinevad osad Tartu linnakaardilt, mida on kihistatud mitmekümnete nihestuste, vähenduste ja suurendustega üksteise peale. Majal olev muster on seejärel tekkinud kaose puhastamise, lihtsustamise ja moonutamise tulemus,» selgitas Jüris oma teose tagamaid. Jürise teoseid saab peale Tartu linnaruumi tihti näha ka teiste Eesti linnade galeriides.

Iga SmartEnCity projektiga liitunud korteriühistu saab maja või selle vahetut ümbrust kaunistama kunstiteose, kokku rekonstrueeritakse projekti toel 18 maja.

SmartEnCity projekti elluviimisel tekib Tartu kesklinna tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa, kus nõukogudeaegsed kortermajad renoveeritakse liginullenergiahooneteks. Nutikas linnaosas kasutatakse uuenduslikke lahendusi kaugküttes, tänavavalgustuses ja taastuvenergia kasutamises, korteritesse paigaldatakse targa kodu lahendused. 

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. 

Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab 2021. aasta juulini. 

Tagasi üles