Jüri Saar: kärnerid kitseks

Jüri Saar

FOTO: Kristjan Teedemakristjan Teedema

Ühel kevadtalvisel perekondlikul koosviibimisel olla tõusnud suureks arutlusteemaks, kuidas uus kolmekorruseline büroohoone Anne kanali rannas on liiga kõrge, see varjab vaate Turusillalt ning rikub ka Tartu silueti, mis paistab Eedeni poolt üle Anne kanali. Lausa kilukarbivaade see ju pole, aga loojuva päikese aegu huvitav vaadata. Tuleb nõustuda, et need etteheited on justnagu õiged, aga selle majaga on valesti läinud märksa rohkem. Seda on nüüd võimalik juba tunnistada küll, kuigi õige arvustamisaeg peaks olema lindi lõikamise järel.

Eriti groteskselt avaldus kogu arenduse asukohta arvestades äraspidine loogika viimastel päevadel, kui järg oli jõudnud haljastustöödeni ja mullakoormaid laiali aeti. Mullaga kaeti rannaliiva.

Vaatame korraks minevikku, sest selle kolmekorruselise maja saamislugu ulatub otsaga õige ammusesse aega, mil Andrus Ansipi linnavalitsus algatas Anne kanali ümbruse detailplaneeringu ja vaatlusalune Paju 1a krunt oli veel väikeelamumaa. Hiljem on omanikud vahetunud, teinud taotluse see ala suure planeeringu koosseisust eraldada, 2006. aastal algatas Laine Jänese linnavalitsus uue planeeringu koostamise, algatamise taotluses nimetati eesmärgiks rannapaviljoni. Muu hulgas oli juttu sellest, et hoone peab sisaldama vetelpäästeruume ja avalikke käimlaid. Tõsi, ära olid nimetatud ka bürooruumid ja toitlustuskoht, mis praegu ongi selle hoone sisuks. Lisaks on hoone esimesel korrusel sillapoolsel küljel autogaraaž kümnele autole ja Pika tänava pool müügikiosk, on arendaja selgitanud.

Kõik on käinud avaliku planeerimisprotsessi kaudu ja isegi arhitektuurivõistlus oli.

Linnapäid nimepidi nimetades ei taha ma osutada, et nemad on süüdi, vaid et ettevalmistus ehitada rannahoone asemel garaaž, mille kõrvale mahub vähemalt söögikoht ja mille kohal kaks bürookorrust, on kestnud nii kaua, et keegi justnagu ei saagi vastutada. Vahetunud on veel linnapäid ja volikogu koosseise, ka ametnikke. Arendaja, Karin Raid, on mäletatavasti endine Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid. Kollektiivne vastutus. Kõik on käinud avaliku planeerimisprotsessi kaudu ja isegi arhitektuurivõistlus oli. Ometi on ka üks kõrge linnaametnik hiljaaegu möönnud, et tulemus pole leebelt öeldes päris see. Kehtiv planeering lubaks randa veel ka väikese vetelpäästehoone.

Tulemus on siiski paraku see, et vetelpääste on rannas ikka uue maja kõrval putkas, käimla on teises putkas, rannal avatud veepargil on oma putka ja eks tule ka jäätiseputka. Talvel oleks vaja uisulaenutuse putkat, talisuplejate putkat – soovitavalt saunaga – ja küllap oleks südalinnas veekogu kaldal veel mõndagi teha. Käimlaputka tuleb aga talvel kinni panna, sest muidu külmuks torud lõhki.

Kodanikuna peaks küsima, kuidas on selliste metamorfooside korral küll jaksu järge pidada ja sekkuda. Vanalinna Vabaduse puiestee äärde kavandati ju raamatukogu, tulemas on parkimismaja. Keskparki plaanib linn nüüd kultuurihoonet, aga …

Tagasi üles