/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2019/06/06/12236104t1h27fc.jpg)
Tartu Postimehe lühilugude sari õpetab, kuidas rattalinnas paremini toime tulla.
Roman Meeksa on asutuse Tartu Linnatransport juhataja.
Roman Meeksa: «Vändates saab tühja akuga elektrijalgarattaga edasi sõita ikka.»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu rattaringluse elektriratta aku tühjaks saamine on võrdlemisi vähetõenäoline, sest hinna sees on tund lisamaksuta sõitu ja usutavasti kõik pingutavad selle nimel, et mitte kauem sõita. Kui siis ratas parklasse tagastada, hakkab see kohe laadima. Vähemalt kolm inimest järjest peavad võtma ratta kohe, jätmata laadimisaega, et selle aku tühjaks saaks. Laadimine on hästi kiire. Kui akut on järel ka ainult kümmekonnaks kilomeetriks, on see pooletunnise laadimisega jälle täis.
Kui aku on tühjenemas ja jäänud on viimased kümmekond minutit, lülitub mootor välja, GPS-seade jääb tööle. Vändates saab tühja akuga elektrijalgrattaga edasi sõita ikka. Kui on olukord, et inimene on linnast väljas ja rohkem vändata ei jaksa, saab meie infotelefonile helistada ja kokku leppida, kuidas tehnikud saavad aidata. Hinnakirja ja tegevusplaani meil selle kohta veel ei ole.
Ratas ise on raske ja sellega on raskem sõita, kui elektrimootor ei toeta, aga see ei ole ka keeruline. Kõik, kes natukegi tunnevad hirmu elektriratta ees, peaksid proovima sõita kasvõi sada meetrit. Kes juba proovinud, on jäänud väga rahule.