Tänase väitluse teemaks on «Ülikool peaks võrdselt vastu võtma nii mehi kui naisi».
Teemat jaatavad Eesti Väitlusseltsi liikmed Liisa Loog ja Aare Pere, kuid väitlusseltsi esindajad ei kaitse debattides oma isiklikke või väitlusseltsi ametlikke seisukohti, vaid aitavad tõstatada argumenteeritud arutelu olulistel teemadel. Antud teema vastu väitleb ja oponeerib Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik, kes esineb debatis oma seisukohtadega.
VÄITLUSELTS: Väidate, et kõrgharidusega inimestel on paremad võimalused tööturul. Kas need võimalused paremat sissetulekut saada on kõigil erialadel võrdsed? Leiame, et probleem seisneb just seal, et on välja
kujunenud nn "meeste" ja "naiste" erialad, kus sooline tasakaal on väga paigast ära ning nende erialade oodatav palgatase võib olla väga erinev (nt arvutiteadused vs lasteaiakasvataja).
MARTIN HALLIK: Hea sissetulek ei ole kõigi erialade puhul võrdselt garanteeritud, kuid pidades silmas Eesti ettevõtete personalijuhtide arvamust, siis on väga oluline, et ühe või teise eriala inimene oleks ikkagi omal erialal võimekas. Akadeemiliselt nõrgast tudengist ei tule head spetsialisti ja nii võib ta oma erialal sootuks töötuks jääda. „Naiste“ ja „meeste“ erialade ühtlustamiseks on vajalik rakendada karjäärinõustamist ja teavitust. Kvoot on oma olemuselt riiklik suunamine, mis ei pruugi kokku langeda inimese vaba tahtega. Enne kui rakendada kvoote tuleb vastavalt Sotsiaalministeeriumi poliitikasoovitustele proovida ära nn pehmed meetmed nõustamine jms. Positiivse diskrimineerimisega kaasnevad tihti negatiivsed kõrvalmõjud ühiskonnale ning need võivad ületada märkimisväärselt võimaliku kasu nagu nähtub Sotsiaalministeeriumi soolise palgalõhe uuringust.
VÄITLUSSELTS: Miks peaks sookvootide rakendamise eesmärk olema ühe soo eelistamine? Võrdõiguslikkuse ja meie plaani eesmärgiks on luua võrdne võimalus soost olenemata kõigil erialadel, soosides seega mõnel erialal mehi ja teisel naisi. Seetõttu pole meie hinnangul kuigivõrd oluline rääkida üliõpilaste üldisest soolisest jaotusest, mis tõenäoliselt jääbki samaks, vaid pigem iga eriala lõikes eraldi.
MARTIN HALLIK: Ühte sugu ei peaks kindlasti eelistama, aga sookvootide rakendamine on tänasel Eesti haridusmaastikul selgelt mehi soosiv meede, sest naisi on enamikel erialadel selgelt rohkem. Vaid üksikute erialade puhul soosiks see meede naisi. Seejuures me ei tea, kas soositavad ikka tahavad minna õppima seda, mida neid sookvootidega õppima suunatakse.
MARTIN HALLIK: Kuidas naiste sunnitud väljajäämine ülikoolist parandaks ühiskonna soolist tasakaalu?
VÄITLUSSELTS: Esiteks leiame, et tõenäoliselt ülikooli üldine tasakaal meeste ja naiste vahel jääbki samaks, kuna plaan tegeleb põhiliselt just mitmete erialade sisemise soolise tasakaalu parandamisega. Nii peaks tekkima olukord, kus nii suurema kui ka väiksema palgaootusega erialadel oleks poiste ja tüdrukute osakaal võrdsem, meie plaani järgi siis minimaalselt jaotusega 75-25.
Teiseks, naiste võimalused ühiskonnas paraneksid just seetõttu, et kuna nad saavad ülikoolis juurdepääsu erialadele, mis neile stereotüüpsete soorollide tõttu seni atraktiivsed pole olnud, mis aga omakorda tagavad paremad väljavaated kõrgemale palgale tulevikus.
MARTIN HALLIK: Kas peate sookvootide rakendamise tõttu ülikoolist väljajäänud akadeemiliselt võimekate noorte inimeste olukorda õiglaseks?
VÄITLUSSELTS: Esiteks näeb plaan ette, et iga eriala vastuvõtul 50 protsenti kohtadest jagataks siiski tavapärase süsteemi alusel, erinevus tuleb just teise poole kohtade jagamisel, kus tuleb arvestada soolist tasakaalu. Seetõttu leiame, et nende kandidaatide akadeemilises võimekuses ei ole ka nii suuri erinevusi, eriti kuna kehtima võib jääda ka senine lävendisüsteem, millega on paika pandud minimaalne nõutav sisseastumistulemus.
Teiseks, ei pruugi andekamad ülikoolist mitte välja jääda, vaid hoopis rakendada oma potentsiaali nende jaoks ebatraditsioonilisematel aladel, sest nagu eelpool mainitud, ülikooli üldine sooline tasakaal tõenäoliselt ei muutugi.
Ristküsitluse teine voor
VÄITLUSSELTS: 1. Leiate, et ebatraditsiooniliste haridusvalikute jaoks on mõistlik kasutada sooteadlikku karjäärinõustamist, aga miks siis mitte samal eesmärgil kasutada ka sookvoote?
MARTIN HALLIK: Pehmed meetmed võimaldavad tagada inimesele valiku- ja tahtevabaduse paremini. Need meetmed suudavad sisuliselt muuta inimeste eelistusi läbi nende veendumuste muutumise. Kvoot ei muuda suhtumist, kuna on riigi või ülikooli poolt kehtestatud regulatiivne meede. Pehmed meetmed ei piira kellegi vaba tahet ja põhiõigusi, mida sookvoodid selgelt teevad.
VÄITLUSSELTS: 2. Kas olete nõus väitega, et tüdrukutel ja poistel on võrdne potentsiaal läbi lüüa ükskõik millisel erialal?
MARTIN HALLIK: Võimalus ühe või teise erialaga hakkama saada sõltub eelkõige inimese vaimsest võimekusest ja soovist, mitte soost.
MARTIN HALLIK: 1. Kuidas teie arvates paraneb akadeemiline kvaliteet sookvootide rakendamisel?
VÄITLUSSELTS: Plaani otsene eesmärk ei olegi akadeemilist kvaliteeti parandada, küll aga väidame, et akadeemiline kvaliteet ei lange sookvootide rakendamisel, kuna suureneks tõenäosus, et noored valivad eriala võttes arvesse ainult enda potentsiaali, mitte aga soostereotüüpe. Nii võime tõenäoliselt ka kõige efektiivsemalt rakendada akadeemiliselt võimekaid noori, kes muidu oleks teinud erialavaliku lähtuvalt ühiskonna ootustest.
MARTIN HALLIK: 2. Milliseid meetmeid pakute välja pingete maandamiseks, mis tõenäoliselt tekivad pingerea alusel ning sookvootide alusel ülikooli sissesaanute vahel?
VÄITLUSSELTS: Esiteks võib mõningase huumoriga vastata, et sookvootide rakendamine ei tekita pingeid sissesaanute vahel. See pigem rikastab üliõpilaselu, kuna nii tekiks olukord, kus ühel kursusel on meeste ja naiste tasakaal võrdsem kui hetkel. Lõpuks on ju oluline eelkõige ülikooli lõpetamine, seal on aga kõik võrdses positsioonis.
Kuid mis veel olulisem, plaan vähendaks pingeid ühiskonnas tervikuna, kuna aitaks kaasa iganenud soostereotüüpide kaotamisele, mille kohaselt naiste töö on vähemväärtuslik, kuna see on traditsiooniliselt vähemtasustatud.
Kiire ristküsitlus
MARTIN HALLIK 2: Kuidas saab sookvoot muuta eriala atraktiivseks? Tuleb silmas pidada, et mitmetel erialadel ei olegi paljude aastate jooksul olnud vähegi arvestataval hulgal teisest soost tudengikandidaate, isegi mitte väga madala akadeemilise kvaliteediga.
VÄITLUSSELTS: Siin muutub oluliseks ka ülikoolide enda tegevus. Tänaseni pole ülikoolid kuigivõrd teie pakutud sooteadliku karjäärinõustamisega (vähemalt mitte Lääne-Euroopa või Skandinaaviariikidega võrreldavas mahus) tegelenud. Aga kui nüüd oleks olukord selline, kus ülikool seisab silmitsi olukorraga, kus tuleb igale erialale saada vähemalt 25 protsenti vähemesindatud sugu, vastasel korral jääb nende õppekohtade eest raha saamata, siis tõenäoliselt tekib ka tugev motivatsioon sellega rohkem tegeleda.
MARTIN HALLIK 2: Kas peate reaalseks, et sookvootide rakendamisel tekkiva õppekohtade piirangu puhul oleks programmeerimist õppida sooviv noor inimene meelsasti valmis selle asemel õppima lasteaiakasvatajaks või vastupidi?
VÄITLUSSELTS: Nõustume, et mõningaid soostereotüüpe on keerulisem muuta kui teisi. See aga ei tähenda, et me ei peaks üritama. Ei ole ilmselt mingit ratsionaalset põhjendust, miks programmeerijad peaksid olema enamuses mehed ning lasteaiakasvatajad naised. Sookvootide rakendamine oleks üks samm sellise muutuse suunas. Keskkooliõpilaste soovid mingit eriala õppida või mitte õppida on kardetavasti üsna palju seotud ühiskonna poolt kujundatud ootustega.
VÄITLUSSELTS: Kas hetkel ei avalda soorollid mingit mõju inimeste erialavalikule?
Kui eeldame, et poisid ja tüdrukud on sama andekad kõikidel aladel, siis kuidas põhjendate suurt soolist segregatsiooni erinevate alade vahel hetkel?
MARTIN HALLIK: Eelkõige on tänane olukord kujunenud läbi tudengite enda soovide.
VÄITLUSSELTS: Miks inimeste eelistusi muutvad pehmed meetmed seni ei ole toiminud? Ka praegu tegeletakse karjäärinõustamisega, kuid mitmete erialade üliõpilaste soolises jaotuses ei ole muutusi kuigivõrd toimunud. Mis on valesti?
MARTIN HALLIK: Karjäärinõustamisega on Eesti kõrgkoolid tõesti juba tegelenud. Hetkel on saanud rahastamise ja alanud Tartu Ülikooli juhtimisel töö kõrgkoolidevahelise tudengiveebi loomiseks, mis peaks olema oluliselt tõhusam vahend karjäärinõustamise edendamiseks. Karjäärinõustamine, aga ka mitmed muud faktorid, on viimase 10 aasta jooksul muutnud soolist tasakaalu ärinduse, õiguse ja põllumajanduse valdkonnas. Naiste osakaal on kasvanud nendel erialadel 7 – 8%, kajastades nüüd oluliselt paremini ja täpsemalt soolist jaotust ühiskonnas. Kui rääkida stereotüüpidest, siis need ei kujune ega lagune ülikooli astumise hetkel, hoolimata sellest kas sookvoodid kehtiks või mitte. Stereotüübid kujunevad oluliselt varem.
LUGEJA KÜSIMUS HALLIKULE: Kui tõite ise välja näite, et meeste/naiste tulemused riigieksamitel on sisuliselt samad, siis kust tuleb see hirm, et eri erialadele vastuvõetavate meeste-naiste osakaalude paikapanek tooks kaasa õppekvaliteedi languse? Ja veel, kui erinevad riigieksamite tulemused ei ole üleüldse probleemiks, siis kuidas see alternatiivne variant, et rakendada rohkem akadeemilist testi, midagi muutma peaks?
MARTIN HALLIK: Inimesed valivad erialasid ikka lähtuvalt oma tahtest ja kui vastavalt regulatsioonile tuleb tudengiks võtta teatud kindel protsent ühest või teisest soost tudengikandidaate, siis on väga suur tõenäosus, et mõningatel erialadel on sookvoodi alusel sisse saavad tudengid madala akadeemilise tasemega. Kõikide erialade vahel ei toimu ühtlane jaotus akadeemilise kvaliteedi mõistes. Akadeemilise testi rakendamisega ei ole ka praegu mingeid piiranguid. Iga tudengikandidaat võib proovida ülikooli sisse saada akadeemilise testiga.
LUGEJA KÜSIMUS HALLIKULE: Kuidas täpselt näeks välja see, et õppejõud peaks keskenduma akadeemiliselt vähem võimekatele? Massiülikoolis pole eriti võimalik täheldada mistahes õppejõu-üliõpilase kahepoolseid suhteid ega julget käetõstmist loengus nende poolt, kes millestki aru ei saa.
MARTIN HALLIK: Julget käetõstmist tuleb soosida igal juhul, kui aru ei saada! Kui õppejõud ei arvesta tudengite reaalset akadeemilist taset auditooriumis, siis ei ole võimalik saavutada vähegi arvestatavaid tulemusi. Kui tudengite akadeemiline tase on madal, siis paratamatult mõjutab see õpetamist.
Online-väitlus on lõppenud.
