Ilmar Part: «Kui oled plekk-kestata, siis vahet pole, kas sul on eesõigus, ikka pead vaatama, kas auto või buss jääb ülekäiguraja ees seisma.»

Rattataaa 3.

FOTO: Artur Kuus

Tartu Postimehe lühilugude sari õpetab, kuidas rattalinnas paremini toime tulla.

Ilmar Part on täiskasvanute jalgrattasõidukoolitaja.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Küsimusele, kas jalgratturil on ülekäigurajal autode suhtes eesõigus, saab vastata lihtsalt, et ei ole. Ja natuke keerulisem vastus on, et jah, on küll, kui rattur astub ratta sadulast maha ja muutub jalakäijaks. Aga seda öelda, et on eesõigus, on ekslik või paha selles mõttes, et alati, kui tegemist on kergliikleja ja kõva raske sõiduki kohtumisega, loeb eesõigus ainult statistikas või kohtus. Seda õpetan ka lastele, et sa võid ju teada, kellel on seaduse mõttes eesõigus, aga kui su kaasliikleja seadust ei austa, pead ise käituma nii, et õnnestus jääks tulemata.

Kui jalgrattur läheneb ülekäigukohale, peab ta igal juhul võtma hoo maha ja veenduma, kas talle pakutakse võimalust tee ületada rattal. Mõistlik autojuht ka annab ratturile selle võimaluse, sest ta kaotaks ajas, kui sunnib ratturi üle tee jalutama ratta kõrval. Autojuhil ei ole kohustust ratturit üle lasta, ratturina pead ikka veenduma, mida autojuht teeb.

Tagasi üles