Lipu sünnipäeval lookles rongkäik ja tekkis inimtrikoloor

Eesti lipu 135. aastapäevale pühendatud rongkäiku vedasid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed. Margus Ansu Foto: Margus Ansu

Eile pärastlõunal kella nelja paiku kogunes Kuperjanovi tänavale Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone juurde ligi poolsada inimest, et tähistada Eesti lipu 135. aastapäeva rongkäiguga ERMi juurde. Rongkäiku vedasid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, kellele järgnesid korporatsioonide ja teiste üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Lisaks neile haakis end rongkäigule sappa hulk linnarahvast.

Põltsamaal sinimustvalge inimlipu moodustamiseks kogunenud ligi 1800 inimest lõid umbes 115 meetri pikkuse trikoloori. Foto: Margus Ansu

Nende seas olid ka Maarja koguduses tegutsevad Mari Pungas ja Viive Mütt, kes sõnasid, et jalutavad rongkäiguga kaasa Raekoja platsini. «Kõnniks ERMini välja, aga pole nii häid jalgu enam all,» sõnas Mari Pungas.

Tema mäletab sinimustvalget juba lapsepõlvest. «Ma sündisin 1933. aastal ning ma võisin olla ehk nelja-aastane, kui isa ajas mind 24. veebruari hommikul üles, et minna lippu vardasse tõmbama,» meenutas ta. Ka okupatsiooniaastatel hoidis Pungase pere Eesti lippu salaja alles.

Viive Mütt sai esimese sinimustvalge alles taasiseseisvunud Eesti ajal. «Esimest korda käisin Eesti lippu Tartus tähetornis vaatamas,» meenutas ta.

Linnapea tervitus

Rongkäik tegi põgusa vahepeatuse Raekoja platsil, kus osalejaid tervitas linnapea Urmas Klaas. Linnapea pidas kõne linnavalitsuse kultuuriosakonna saali rõdult. Seejärel kõlas raekoja kellamängult pala «Eesti lipp». Pärast peatust jätkus rongkäik teed ERMi poole, mille A-sissepääsu juures jäädvustati ühispilt.

Põltsamaal algas Eesti lipu sünnipäeva tähistamine juba esmaspäeva õhtul, mil Pajusi maantee algusesse moodustus üle saja meetri pikkune inimestest koosnev trikoloor. Ettevõtmise peakorraldaja, Põltsamaa kultuurikeskuse juhata Janne Karu hinnangul võttis sellest osa ligi 1800 inimest, kes olid riietunud kas sinisesse, musta või valgesse.

Võttes arvesse, et Põltsamaa linnas elab napilt alla 4000 inimese, on üsna märkimisväärne, et üheks õhtuks kogunes inimlippu looma ligi 2000 inimest.

Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialisti Raivo Suni andmeil pole suuremat sinimustvalget kusagil maailmas varem moodustatud. «Teiste riikide inimlippe on olnud ka suuremaid, kuid praegustel andmetel sündis suurim sinimustvalge ikkagi esmaspäeval Põltsamaal,» sõnas ta.

Järgmine juubel

Arvestades, et Põltsamaa linnas elab napilt alla 4000 inimese, on üsna märkimisväärne, et üheks õhtuks kogunes inimlippu looma ligi 2000 inimest. «Viie aasta pärast, mil tähistame Eesti lipu 140. aastapäeva, loodame veel suuremat osalejate arvu,» sõnas Karu. Ta lisas, et kuigi järgmise suure liputähistamiseni on aega veel viis aastat, mõtleb nii tema kui ka kogu korraldusmeeskond, kuidas järgmist Eesti lipu juubelihõngulist sündmust vääriliselt korraldada.

ESIMESE EESTI LIPU LUGU

• 29. septembril 1881. aastal Tartus Vironia (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul sündis sinimustvalge värvikombinatsiooni idee.
• 26. märtsiks 1884. aastal valmis esimene Eesti lipp Põltsamaal.
• 4. juunil 1884 õnnistas ja pühitses selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.
• 21. novembril 1918. aastal tunnistas Eesti Vabariigi ajutine valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks.
• 1934. aastal andis EÜS ajaloolise lipu Eesti Rahva Muuseumisse hoiule.
• 1940. aasta augustis vahetati originaallipp ERMi varakambris koopia vastu ning seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandimaal maasse.
• 1942. aasta juulis kaevati lipp uuesti välja, sest tekkis kahtlus, et see võib kahjustuda.
• 27. juulil 1943. aastal peitis Karl Aun piisavalt turvaliselt pakitud ajaloolise lipu koos muude EÜSi reliikviatega oma Põhja-Tartumaal (praegu Jõgevamaal) Kõola külas asuvasse Läänemardi tallu.
• 26. detsembril 1991. aastal võeti ajalooline sinimustvalge lipp peidupaigast välja.
• Praegu asub ajalooline sinimustvalge lipp ERMi lipusaalis ja on kõigile näha.

Allikas: EÜS