/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2019/06/04/12230242t1h7b04.jpg)
Alatskivi lossipargi kohal tuuritas pühapäeva õhtul madukotkas, keda Eestis kohtab väga harva. Viimati leiti madukotka pesa Eestis 1970. aastate algul.
Haruldus tiirutas lossipargi kohal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Madukotkaid ikka nähakse meil igal aastal mitu korda,» ütles Eesti ornitoloogiühingu linnuharulduste komisjoni juht Margus Ots. «Ilmselt on need ülelendajad, sest madukotkaste pesi pole Eestist leitud enam mitukümmend aastat.»
Kotkaklubi kodulehe andmetel on meil igal aastal peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis kohatavad madukotkad enamasti üksikud.
Madukotkas on pisut suurem kui kalakotkas, selle haruldase sulelise tiibade siruulatus on 170–185 sentimeetrit ja kaal 1,8–2,3 kilo. Liigi põhiareaal laiub lõuna pool, ulatudes Vahemere maadest Indiani, kus on neile palju toitu – sisalikke ja madusid.
Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitavad nad uue pesa, kuhu mai keskel munetakse ainult üks valkjas muna. Haudumine vältab poolteist kuud ning poeg veedab pesas kaks ja pool kuud, seega on keskmine Eesti suvi madukotka edukaks pesitsemiseks liiga lühike.