Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2019/06/03/12227164t1h75e6.jpg)
Tulevikus koondub kogu Eesti majandus Tallinna ja muu Eesti kängub, tahate saada järjele, tulge Tallinna, on soovitanud ettevõtja ja poliitik Jüri Mõis. Paljud ongi seda kuulda võtnud ning kõiketeadjad valgekraed räägivad, et maal elavad nüüd ainult joodikud ja pensionärid.
«See on solvav,» kurjustas Jõgevamaal Kudina külas elav ja Palamusel tegutsev ettevõtja Terje Rudissaar. «Maal on küll üsna keeruline elada ja tegutseda, kuid see on võimalik, siin ei pea olema pensionär või joodik.»
/nginx/o/2019/06/03/12227165t1h9df2.jpg)
Viis last suureks kasvatanud Terje Rudissaar on koos abikaasa Aivar Rudissaarega endale selle võimaluse ise loonud, nende perefirma Tootsteele on 24 aastat Palamusel poega ühe katuse all olevates ruumides valmistanud pagari- ja kulinaartooteid ning kaasaviimiseks peo- ja peielauatoite ning katnud soovijatele laua.
Sülti, vorsti ja rulaadi
Peamine ongi kulinaaria: Tootsteele kokad, sõbrannad Svetlana Arukase ja Evi Kask, kes kunagi ühes köögis toimetades tülli pole läinud, vaaritavad koos näiteks sülti, mitut sorti pasteeti ja rulaadi, teevad äädikamarinaadis šašlõkki, punases ja valges marinaadis kala, küpsetavad šnitslit ning vorbivad lihapalle ja kotlette.
Kui kokkadel on lõuna paiku käsil tavapärane neljakümnekilone kotletilaar, on kaupluse ümbrus mõnusat kodust lõhna täis. «Teeme sellist vanaaegset kodust kraami, retseptid on Vene ajast,» märkis Terje Rudissaar. «Seni ei ole nurisetud. Valetan! Mõni nuriseb, et meie šašlõkis on vähe pekki. Olen päri, mulle endale ka läbikasvanud liha, kus ka pekki sees, väga meeldib. Aga valime toorainet hoolega, šašlõkki teeme ainult kaelakarbonaadist ning seal tõesti pekki peaaegu pole.»
Maal on küll üsna keeruline elada ja tegutseda, kuid see on võimalik, siin ei pea olema pensionär või joodik, ütles Palamusel tegutsev ettevõtja Terje Rudissaar.
Hoolimata nurinast vähese peki üle läheb Tootsteele šašlõkk kaubaks aasta ringi.
Säilitusaineid Tootsteele toodangus pole, küll on neil pikk realiseerimisaeg, näiteks šašlõkil 21 päeva. Kuidas on see võimalik? «Aga kas marineeritud kurk läheb kiiresti käest? Ei lähe, see on ju äädikaga tehtud,» vastas Terje Rudissaar. «Miks peaks äädikamarinaadis šašlõkk siis lühikese säilivusajaga olema?»
Sellisest talupojatarkusest toidutootjal-ettevõttel aga ei piisa. Tootsteele on lasknud oma tooteid 23 aastat laboris kontrollida, odav see pole.
«Varem pidime iga kuu tooteid testima, et neid suvel müüa tohiksime,» rääkis Terje Rudissaar. «Nüüd on meil plaan, mille alusel laseme toiduainetest neli korda aastas proove võtta. Mõni aasta tagasi võttis toiduainetega tegelevate ettevõtete kontrollimise üle veterinaar- ja toiduamet ning sellest ajast saadik maksame kõik kontrollkäigud ise kinni.»
Maapoodide kaup
Tootsteele kaup läheb müügiks maakohtades: Jõgevamaal Jõgeva majandusühistu, Tartumaal Tartu tarbijate kooperatiivi Peipsi-äärses piirkonnas, Kõrveküla, Lähte, Luunja, Roiu, Võnnu ja Melliste kaupluses ning Järvamaal Järva tarbijate ühistu poodides.
Samuti on tooted müügil Mustvee, Pae ja Koeru Konsumites, RR Lektus ASi Meie kauplustes ja kümmekonnas väikses erapoes.
Tartumaal Luunja vallas Kavastus erapoodi pidavad Reesi ja Väino Kägo võtsid Tootsteele kauba müüki pool aastat tagasi. «Iga reede toob Aivar Rudissaar meile jahutusautoga kauba kohale, nende tooted lähevad väga hästi, ei ole põhjust nuriseda,» ütles Väino Kägo.
Tema kundede hulgas on hinnas Tootsteele kotletid, šnitslid, sült ja šašlõkk. «Mõni meil siin kohe ootab reedet – siis saab nende sülti,» rääkis poodnik. «Vahepeal olid neil ka kapsarullid, need läksid väga hästi. Nüüd on kapsas vist otsa saanud, tuleb sügist oodata.»
Terje Rudissaar ootab aga suve, siis saab veidigi hinge tõmmata, kuigi maal see ei taha eriti õnnestuda.
Eelmisel aastal remontisime siin koridori ära, nüüd on tarvis mõni järgmine koht käsile võtta, arutles Terje Rudissaar trepil.
«Väikefirmal pole mõtet igakord eurotoetusi küsida, toetusega pead võtma kolm hinnapakkumist ja tihti on need palju kallimad kui ise oma rahaga asju korraldades, kahjuks nii see on,» märkis ta. «Aga ma ei vingu, maal elavadki ainult jõukad inimesed, vaesed kolivad siit ära linna. Maaelu on rahulik, värske õhu ja linnulauluga rikastatud. Siin pead olema lihtsalt visa ja paindlik ning kõiki võimalusi tuleb kasutada.»
Süldipada läheb tulele poole nelja ajal öösel
Tootsteeles on ametis seitse inimest: juhataja-raamatupidaja Terje Rudissaar, juhatuse liige Aivar Rudissaar teeb müügitööd ja hoolitseb seadmete eest, kokad Evi Kask ja Svetlana Arukase valmistavad kulinaartooteid ning katavad peolauad, Mirjam Toomjõe küpsetab saiakesi, kringleid, keekse ja küpsiseid ning teeb torte ja katab vajaduse korral peolauad, Eda Limbak aitab köögis ja hoiab puhtuse majas ning Eerika Paumets pakendab kõik tooted, nii nagu nõutud.
Töö käib ettevõtte suures köögis pidevalt. Pagar Mirjam Toomjõe alustab õhtul ja lahkub vastu hommikut. Kokk Svetlana Arukase seob põlle ette öösel kell pool neli, kõigepealt paneb ta oma 40 kilo süldimaterjali neljaks tunniks vaiksele tulele keema. Natukese aja pärast on platsis kõrvalmajas elav Evi Kask. Kella kaheksa ajal tuleb Eda Limbak, kelle peal on süldiliha lõikumine, süldi karpidesse panek ning muud tööd.
Kokkade tööpäev lõpeb päeval kella ühe ajal. «Nad ise tahavad vara alustada ning see sobib meile kõigile. Öösel on ju elekter odav ja naised saava päeval muude asjadega tegeleda,» ütles Terje Rudissaar, kes koos abikaasaga töötab esmaspäevast reedeni. Ülejäänud neli töötajat kokkavad kolm päeva nädalas ehk teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. VILJA KOHLER