Priit Pullerits: presidendi halb otsus

Priit Pullerits

FOTO: Margus Ansu

Õppimine on raske töö. Väheseid töid, mis jätab pikaks ajaks isegi alateadvusse valusa jälje. Ega muidu oleks mul omal ajal tekkinud mõte, et kirjutaks loo nendest, kes näevad veel pikki aastaid pärast kooli lõpetamist õudusunenägusid matemaatikast – nii palju kuulsin inimeste sellistest košmaaridest.

Seetõttu au ja kiitus kõigile neile, kes on raske koolitööga edukalt, puha viitele hakkama saanud!

Kahjuks on otsustanud seda au ja kiitust tublimatest tublimaile tänavu kevadel mitte jagada president Kersti Kaljulaid ja haridusminister Mailis Reps. Nende otsusega pole enam sugugi kõik kuldmedaliga koolilõpetajad kutsutud Kadrioru roosiaeda pidulikule vastuvõtule, nagu seni. Näiteks Miina Härma gümnaasiumist, kus kuldmedaliste tuleb kokku ligi kakskümmend, pääseb Tallinnas riigipeaga kätlema kõigest kaks.

Kutse presidendi vastuvõtule on noorele elluastuvale inimesele suur asi. Väga suur asi. See on tunnustus noore inimese kõige olulisema töö, õppimise eest. Ega väga head hinded tule kergelt. Nende nimel peab vaeva nägema ja pingutama. Kutse presidendi vastuvõtule oleks märk sellest, et nende noorte pingutust on riigi kõige kõrgemal tasemel märgatud.

Selle asemel on president ja haridusminister läinud kaasa nüüdisaja halva moevooluga, milleks on võrdsustamine allapoole. Et kui kõigis koolides kuldmedaliste ei leidu, siis kutsume vastuvõtule vähemasti ühe õpilase igast koolist, ja las kool ise otsustab, kelle ta saadab. Kas või aktiivse kliimastreikija, kes tegelikult nägi protestiaktsioonis head võimalust pääseda raskest matemaatika kontrolltööst.

Aga kelle arvelt selline vägivaldne võrdsustamine käib? Nagu ikka – parimate arvelt.

Riigipea ja haridusministri sõnum kuldmedalistidele: meid ei huvita see, et te koolis vaeva nägite.

Siiamaani võib Eesti otsustajate suust kuulda, et meie trump on hea haridus. Keegi ei ole päevakorralt maha võtnud härra Mauruse loosungit, et õppida tuleb nagu hull. Seda kõva õppimist, iga koolilapse põhitööd, ongi kuldmedalistid teinud. Nemad on selles mõttes tõeline noorsoo avangard. Nüüd aga ütlevad president ja haridusminister neile sisuliselt: meid ei huvita see, et te koolis vaeva nägite. Mida noor inimene võib vabalt tõlgendada nii: järelikult mu riik ei hinda minu pingutust ja seega olen oma riigile väheväärtuslik.

President Toomas Hendrik Ilves, Ameerika kahe tippülikooli lõpetanu, sai ilmselt suurepäraselt aru, kui tähtis ja edasiseks eluks määrav on koolis väga hästi õppida. Tema ju oli see, kes otsustas viis aastat tagasi, et kutsub vastuvõtule kõik Eesti kuldmedalistid. See pole lihtsalt kõrgeim tunnustus tublidele noortele, vaid selge sõnum igaühele, et avalik tunnustus tuleb kõva tööga välja teenida. Nüüd tõmbavad president Kaljulaid ja minister Reps sellele vajalikule õppetunnile julmalt vee peale. Kahju.

Tagasi üles