Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
/nginx/o/2019/06/02/12223586t1h6370.jpg)
Ligi 30 paljapäi või ainult mütsiga sõitnud jalgratturit sai reedel Tartus Turusilla juures korraldatud liiklusohutuse aktsiooni käigus uue rattakiivri. Ettevõtmise korraldaja, sihtasutuse Eesti Terviserajad juhataja Alo Lõoke kutsub rahvast rohkem liikuma ning samas rattureid ja rulluisutajaid kiivrit kandma.
«Soovime ratturitele ja rulluisutajatele ohutut liiklemist, et vältida kukkumisest saadud vigastusi. Kiiver võib päästa raskest peavigastusest ja peaks olema rattasõidu või rulluisutamise loomulik osa,» sõnas Lõoke.
Kiivrite jagamise vajadus sai Lõokese sõnul selgeks linnapilti jälgides – oli näha, et kiiver pole täiskasvanute seas eriti menukas.
Kaks hukkunut
Politseile teadaolevalt on Tartumaal sel aastal jalgratturitega juhtunud kuus õnnetust, milles hukkus üks ja sai vigastada viis inimest. Üle Eesti on tänavu ratturitega toimunud 50 liiklusõnnetust, hukkunud on kaks ja vigastada saanud 50 inimest.
Märtsi lõpus juhtus liiklusõnnetus Tartus Ülikooli tänaval, kus 25-aastane mees sooritas sõiduautoga Volkswagen Passat parempöörde parkimiskohale ning põrkas kokku paremalt mööduda tahtnud jalgratast juhtinud 43-aastase mehega. Ratturil puudus kaitsekiiver ning ta sai õnnetuses viga. Kiirabi toimetas kannatanu haiglasse.
Teinegi liiklusõnnetus jalgratturi osalusel juhtus aprilli viimasel päeval Elvas Lõuna ja Jaama tänava ristmikul, kus 57-aastane rattur sõitis otsa sõidueesõigust omanud sõiduautole Škoda Kodiaq, mida juhtis 56-aastane mees. Rattasõitja toimetati raskete vigastustega Tartu ülikooli kliinikumi.
Tartu patrulltalituse juhi Alvar Pähkli sõnul sõltub jalgratturite ohutus suuresti liiklejate teadlikkusest ja oskusest üksteisega arvestada. «Sama oluline, et kaasliikleja ratturit märkab, on jalgrattaga sõitja turvalisus ja ohutusreeglite tundmine,» rääkis ta.
Kiiver on jalgratturile sama oluline kui turvavöö autojuhile, ütles Tartu politseijaoskonna piirkonnavanem Siim Linnard.
Liiklusõnnetuse vältimiseks tuleks kõigil kaherattaliste juhtidel oma teadmisi ja oskusi hooaja algul värskendada. Enne sõitu on vaja kontrollida, kas jalgratta pidurid ja signaalkell on endiselt töökorras. Samuti on tarvis veenduda, et ratas oleks kaasliiklejatele nähtav – selleks peab rattal ees olema valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Pimedal ajal või halva nähtavusega sõites, peavad ratta esi- ja tagatuli olema sisse lülitatud. Et olla võimalikult nähtav, on mõistlik kanda sõites ohutusvesti või helkurmaterjaliga erksavärvilist riietust.
Soovituslik kõigile
Kiiver on seaduse järgi kohustuslik üksnes alaealistele. Kuid Alvar Pähkli sõnul võiks iga rattal liikleja vanusest olenemata ja iseenda ohutuse tagamiseks kiivrit kanda. «Kui autoga sõitjaid kaitsevad turvapadjad, turvavöö ning teinekord ka sõiduki metalne konstruktsioon, sõltub ratturi suurem turvalisus pimedamal ajal peaasjalikult tema nähtavusest ning avariisse sattudes ka rattakiivri olemasolust,» selgitas patrulltalituse juht.
Politsei- ja piirivalveameti Tartu politseijaoskonna piirkonnavanema Siim Linnardi sõnul, kes samuti kiivreid jagada aitas, on kiiver jalgratturile sama oluline kui turvavöö autojuhile.
Veerandtunniga jagati välja 30 kiivrit, mis annab aimu sellest, kui palju kiivrita jalgrattureid Tartus ringi väntab.
Kiivrita sõitnud jalgratturid tõid eneseõigustusena välja, et kiiver on ebamugav ja selleta on hoopis parem sõita. Üks proua põlgas kiivrid lihtsalt koledaiks ja arvas, et nende valik ei sobi tema kostüümiga.
«Aktsioonid toimuvad radadel täiesti juhuslikult, et kohtuksime just nendega, kes tavaliselt kiivrit ei kanna. Ehk on neil järgmisel sõidul meie kingitud kiiver peas,» lootis Alo Lõoke.
Mais kingiti rattureile kiivreid mitmel terviserajal. Sel ja möödunud aastal on uue kiivri saanud 300 jalgratturit ja rulluisutajat. Mullu said kiivri kingiks Tallinna, Pärnu, Otepää, Narva, Hiiumaa, Saaremaa ja Võru ratturid.
Aktsiooni eestvedajad on Eesti Terviserajad, politsei- ja piirivalveamet, maanteeamet ja Cycling Tartu.
Õnnetused jalgratturitega
- Mullu juhtus Tartumaal jalgratturitega 31 õnnetust.
- Tänavu on Tartumaal jalgratturitega juhtunud kuus õnnetust, neis on hukkunud üks ja viga saanud viis inimest.
- Möödunud aastal juhtus Tartumaal alaealiste ratturitega kaheksa õnnetust, tänavu on juhtunud üks.