Galerii ja video: Raadi mõisapargis lõi lõkkele juubelilaulu- ja tantsupeo tuli

Täna varahommikul, ajal, mil Raadi järvel lasus veel uduloor ja muru oli kastemärg, lõi lõkkele XXVII laulu- ja XX tantsupeo «Minu arm» peotuli. Hommikul enne kella viit oli Raadi mõisaparki kogunenud lisaks tantsijatele ja lauljatele ning nende õpetajatele ka üle saja tartlase. 

Enne tulesüütamist esinesid Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor lauluga «Päikese tõusu aegu» ja Tarbatu rahvatantsuansambel.

Tule süütasid XXVII laulu- ja XX tantsupeo «Minu arm» kunstilised juhid Peeter Perens ja Vaike Rajaste koos oma õpetajatega ning lähedaste kolleegidega. Tulepesa, millest laulu- ja tantsupeo tuli läideti, süüdati arhailisel moel tulerauda ja -kivi kasutades. Seda tegi Raplamaa sepp Toomas Tõnisson. 

Tuli liikus mööda inimketti käest kätte ERMi ette platsile, kuhu istutati juubelipeo tamm. Inimketis võis osaleda igaüks, kes tundis, et laulupeo tuli põleb ka tema südames. 

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul oli tuletulemise algus ning laulu- ja tantsupeo tule läitmine hästi õnnestunud. «See oli nii sensitiivne,» ütles ta. 

Laulupeo 150. juubeliaasta puhul istutatud tamme kastmisele andis hoogu juurde Tartu poistekoor Gustav Ernesaksa lauluga «Kes selle tamme istutas?».

Lisaks tulesüütamisele käidi täna ühes tulega Raadi kalmistul Jannseni haual, kus lauldi hümni. Pärast seda jalutati koos tulega esimesse laulupeopaika Narva mäele, kus peetati meenutushetk. Koorijuhid Alo Ritsing ja Hirvo Surva süütasid laulu- ja tantsupeo tulest ka küünla ning asetasid selle koos laternaga laulupeo mälestuskivile.

Laulupeo mälestuskivi juurest sõidetakse Nõo kalmistule tantsujuht Helju Mikkeli ja Valka «Liivimaa kooliõpetajate kooliõpetaja» Jānis Cimze hauale.

Kella neljaks jõuab tuli tagasi Tartusse Vanemuise kontserdimajja, kus toimub kontsert «Jannsen 200». Seejärel ootab tuld ees sõit Eesti läänerannikule ning homme hommikul toimetatakse see paadiga Muhumaale. Tuli antakse üle Saaremaa vallale ja nii saab ametlikult alguse 4. juulil Tallinnas tantsuväljakul tantsupeo esimesel etendusel kulmineeruv tuletulemise teekond.

Tule teekond läbitavatelt kilomeetritelt on rekordiline. Peotuli käib 4200 kilomeetri ja 33 päeva pikkusel teekonnal läbi kõik maakonnad. Täpsed kohad, kus tuli peatub, valib välja iga maakond ise.

Tänavu saab tuletulemise traditsioon 50-aastaseks – esimest korda toimus üle-eestiline tuletulemine 1969. aastal laulupeo sajandal juubelisünnipäeval.

Tagasi üles