Postimehe ajaloo tähtsaimaid peatükke on unustatud Eesti Postimees

Jannsen töötas Eesti Postimehe toimetajana 16 aastat. Nii kujunes Postipapast järjepideva eesti ajakirjanduse isa.

FOTO: Sille Annuk

Mai keskel möödus 200 aastat eesti esimese kutselise ajakirjaniku Johann Voldemar Jannseni sünnist, kuid ikka veel pole me suutnud teadvustada tema tõelist suurust ja rolli eesti rahva ja riigi ajaloos. Seitsme aasta eest nimetas hiljuti lahkunud Vello Salo Jannsenit «rängalt laimatud ja unustuse hõlma jäänud meheks, kellele EÜS ja eesti rahvas võlgnevad korraliku biograafia». Seda biograafiat ikka veel ei ole, ja meie teatmeteoste ning Vikipeedia andmestik kubiseb vigadest, aga siin pole koht nende õgvendamiseks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ühel väärarusaamal tahaks aga peatuda, sest vaieldamatult on Jannsen mitte ainult eesti laulupidude, vaid ka järjepideva eesti ajakirjanduse isa. Bürokraatliku täpsuse jahil peetakse tänapäevast Postimeest 1857. aastal asutatud Perno Postimehe (PP) järeltulijaks, mida Jannsen toimetas Pärnus 1863. aasta lõpuni ehk viis ja pool aastat.

Tõelise elutöö tegi ta järgneva 16 aasta jooksul Tartus ärkamisaja kõigi oluliste ettevõtmiste põhiagitaatori ja -organisaatori Eesti Postimehe (EP) toimetajana, nii et kokku arenes Postimees ja eesti rahva ajakirjandushuvi pea veerand sajandit Postipapa käe all. Tema Pärnust lahkumisest peale oli PP roll Eesti ühiskonnas täiesti marginaalne, et mitte öelda olematu. Vaevalt 80 tellijaga lehe omandas Karl August Hermann 1885. aastal poolmuidu ja tegi sellest Tartus taas tõelise ja tänini tuntud Postimehe.

Tagasi üles