Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Erkki Bahovski: mida teeks Putin Emajõelinnas? (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erkki Bahovski
Erkki Bahovski Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Oskar Lutsule kuulub ütlus, et külalisi ei maksa kunagi kutsuda – mõni võibolla tulebki. Ometi kutsus president Kersti Kaljulaid kohtumisel oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga viimase külla Tartusse järgmisel aastal peetavale soome-ugri rahvaste maailmakongressile.

Välispoliitiline kogukond pidas kutset teadagi viisakuseks (kuidas sa jätad vastukutse esitamata), kuid võibolla osutub Putin Lutsu mainitud külaliseks ja tulebki. Kui keegi oleks aasta algul öelnud, et Kaljulaid kohtub Kremlis Putiniga, oleks tellitud ütlejale ilmselt hulluauto.

Põhimõtteliselt saaks Putin Tartus ära käia ka ühe päevaga, st talle ei pea pakkuma majutust. Aga mis siis, kui ta otsustab Tartus ka ööbida? Missugune hotell võiks teda võõrustada? Barclay see olla ei saa, arvestades, kes selle ruumides varem töötas. Kuskilt on kõrvu jäänud lause, et päevast päeva tegelevad Putini julgeoleku tagamisega umbes 10 000 inimest ehk see on kümnendik Tartu elanike arvust. Välisvisiitidel nii palju kaasas ei ole, aga suur hulk inimesi ikkagi – nemadki peavad hotelli mahtuma.

Heakene küll, usutavasti saab Tartu majutusega hakkama. Edasi läheb keerulisemaks. Ülima tõenäosusega toimub soome-ugri rahvaste maailmakongress ERMis. Ehk siis kohas, mis sümboliseerib Tartus vahest enim Nõukogude Liidu lagunemist – endisel sõjalennuväljal, mille juhataja oli sama, kes praeguse Barclay ruumides töötas, ning kuhu on ehitatud eesti rahva rahaga oma muuseum. Ja sinna tuleb Putin, kes on nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks?

Kui keegi oleks aasta algul öelnud, et Kaljulaid kohtub Kremlis Putiniga, oleks tellitud ütlejale ilmselt hulluauto.

Välisvisiitide osaks on ka pärgade asetamine. Missuguse mälestusmärgi juurde võiks Putin pärja asetada? Raadil on teises maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks, kuhu on viidud lilli ka 9. mail. See oleks ehk Putinile loogilisim koht, ehkki see on taas Raadil. Soomes asetas Putin pärja Mannerheimi hauale.

Tartus on veel Vene/Nõukogude ajaloo suurkujude monumente, millele Putin pärja asetada saaks. Nikolai Pirogov, Barclay de Tolly (hotelli lähedal) ja Juri Lotman (pärit Putiniga samast linnast). Ja mõistagi Vjatško ja Meelis sümboliseerimaks eesti ja vene rahva igavest sõprust. Pärja asemel võiks ju sinna lilli viia. Meelis pidavat endas sisaldama lühendit Marxist, Engelsist, Leninist ja Stalinist – seegi võiks Putinile sobida.

Lisaks Putinile võib arvestada, et Tartusse saabub ka Ungari peaminister Viktor Orbán. Tema on nüüd küll soome-ugri juurte asemel hakanud rõhutama Ungari Türgi juurte tähtust, kuid samas miks mitte tulla, arvestades, et Euroopas pole ta just teretulnud külaline. Tegemist oleks muidugi Euroopa mastaabis välispoliitilise coup d’état’ga, kui Tartus saaksid kokku Putin ja Orbán. Mis sõnumi saadaks Tartu sellega Euroopasse? Kuid võibolla on selleks ajaks meie valitsus juba saatnud samalaadseid sõnumeid nii palju, et Putini kohtumine Orbániga Eestis ei üllata enam kedagi.

Tagasi üles