Konverents kultuuriloo puhtail allikail

Eesti kirjandusmuuseumis tuleb esitlusele kolm raamatut.

FOTO: 3 x repro

Saja kümne aastases Eesti kirjandusmuuseumis tegutseb Eesti kultuurilooline arhiiv (EKLA), mille 90. aastapäeva tähistatakse täna kell 10–14 kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) konverentsiga «Kultuuriloo puhastel allikatel».

Konverentsi avab muuseumi direktor Urmas Sutrop. Ettekannetega esinevad kirjandusteadlased ja EKLA töötajad Marin Laak, Tiina Ann Kirss, Maarja Hollo ja Epp Annus. Ettekande peavad ka Loomingu peatoimetaja Janika Kronberg ja Tallinna kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino.

Pealelõunal esitletakse kolme tänavu kevadel valminud trükist. Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus on välja andnud Rutt Hinrikuse ja Tiina Ann Kirsi koostatud mahuka antoloogia «Eesti elulookirjutus» ja Maarja Hollo kogumiku «Kõik, mis oli, on suurem ja suurem. Artikleid eksiilist, traumast ja mälust».

Rutt Hinrikuse sõnul on elulugu väga vana enesevaatluse viis, sest see peegeldab indiviidi ja maailma muutumist. «Kuna kõiksuguseid mälestusi on viimastel kümnenditel rohkelt avaldatud, on see huvi keskmesse lükanud ka küsimuse eluloolise kirjutamise vormide ja nende erisuste järele,» põhjendab ta antoloogia koostamist.

Maarja Hollo kogumik on välja kasvanud tema pikaaegsest tööst Bernard Kangro eksiilis ilmunud romaanidega.

Kolmas esitlusele tulev raamat on Epp Annuse ja Brita Meltsi koostatud «Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad», mille üllitas kirjastus EKSA. Kogumik sisaldab valiku humanitaaride mälestusi nende lapsepõlvekodust.

EKLA 90. aastapäeva konverentsi lõpetab Kristen Dobbini, Toomas Volkmanni ja väliseesti muuseumi näituse «Elukaare kaks otsa» avamine. 

Tagasi üles