Sirje Toomla: sõnal võiks lauses tähendus olla
Keele teritaja

Sirje Toomla

FOTO: Margus Ansu

Alguses oli sõna, ja sõnal tähendus, isegi mitu tähendust. Et anda edasi oma mõtteid, moodustab inimene lauseid, kus igal sõnal on kanda oma roll. Sel juhul mõte voolab vulinal kui kevadine ojake päikesepaistel. Niisugustest ideaallausetest koosnevat teksti kohtab loomulikult vaid filoloogide paradiisis.

Päriselus võivad laused meenutada pigem kokku klopsitud sõnade jada, kus igal lauseliikmel justnagu on tähendus, aga osa sõnu on kui tarbetu koorem, mis muudab lause mõtte ähmaseks nagu läbi määrdunud teleskoobi vaadatud Kuu. Ühed sellised armastatud, kuid täiesti tarbetud ehk ballastsõnad on kasutama ja selle tuletised.

Mida arvata lausest «Pirogovi plats on suure kasutusaktiivsusega, ilmad lähevad ilusaks, juba esmaspäeval oli näha, et platsil on palju kasutajaid»? Kuidagi kummaline on mõelda, et kui ma lähen sõbrannaga Pirogovi platsile ehk Pirosse ja võtan kaasa head-paremat, et siis me niivõrd ei viida kenasti seal aega, kuivõrd kasutame platsi ja võibolla isegi «tõstame platsi kasutusaktiivsust». Ja ärge pahandage seal liialt kesvamärjukesega liialdanud kaaskodanikuga: ta mitte ei tukasta põõsa vilus, vaid kasutab platsi magamiseks (ja tõstab platsi kasutusaktiivsust).

Näiteks teatas üks lugupeetud ametnik, et ta kasutas kõndimist, tõenäoliselt pidas ta silmas seda, et tuli kohale jalgsi.

Kasutama-verbi armastataksegi üleliia pruukida niisugustes lausetes, kus on tegelikult täiesti olemas teine, täistähenduslik tegusõna, mis osava lausemoodustaja arvates miskipärast öeldiseks ei sobi ning seetõttu on teinud tast kantseliitliku mine-vormi ehk teonime. Nõnda manitseb üks spordiklubi, et riietumiseks ja pesemiseks tuleb kasutada ainult vastavaid riietusruume, ja palub võimaluse korral mitte kasutada 200 m ringi siserada treeningute läbiviimiseks. Lihtsam, otsem ja selgem oleks ju öelda, et riietuda tohib ainult riietusruumis ja klubi soovib, et siserajal trenni ei tehtaks.

Kuna eestikeelses lauses kannab tähenduse põhiraskust öeldisverb, ja kui sama ajal on öeldiseks tühiverb kasutama, siis kipub niisugustes lausetes mõte laiali valguma. Võibolla tundus teksti koostajale, et lihtsalt ja otse öelda «Palun vahetage riideid riietusruumis» on liiga sõbramehelik ega ole piisavalt ametlik, et riietuja sellest soovist tahaks kinni pidada.

Eelmistes kantseliidilausetes oli vähemalt sihitis ehk objekt, millele tegevus ehk kasutamine on suunatud (riietusruum, jooksurada), aga hoopis veidraks kisub asi siis, kui kasutama-sõnale poogitakse juurde teonimi nii, et sellest on saanud lauses justkui millegi tegemise või sooritamise vahend. Nõnda teatas üks lugupeetud ametnik, et ta kasutas kõndimist, tõenäoliselt pidas ta silmas seda, et tuli kohale jalgsi. Mõni kasutab autot, mõni võrri, aga kuidas kõndimist kasutatakse, oleks põnev teada.

Pole ju palju tahta, et igal sõnal oleks lauses tähendus. Kirjutajatele-rääkijatele soovitan aga kasutada rohkem mõtlemist.

Tagasi üles