Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/26/12201527t1h7e86.jpg)
Kui varasematel aastatel on presidendi kantselei koos haridus- ja teadusministeeriumiga kutsunud pealinna roosiaeda tunnustusüritusele kõik kuldmedalistid, siis tänavu see nii pole: koolid said kindla arvu kutseid. Tartus tähendab see, et enamik kuldmedaliste jääb kutseta.
Miina Härma gümnaasiumis lõpetab tänavu ligi 20 õpilast kuldmedali ehk suurepäraste õpitulemustega. 20 abituriendist viis õpivad rahvusvahelisel õppekaval ning sooritasid eksamid 45 punktist vähemalt 38-le, mis on Inglismaal Oxfordi ülikooli tase.
Härma gümnaasiumi kõige parematest õpilastest on tänavu presidendi roosiaeda oodatud vaid kaks. Kuidas valida parimate õpilaste seast kaks kõige paremat? Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul polegi see võimalik ja nii selgusid presidendi vastuvõtule minejad loosi tahtel, fortuuna kaks soosikut otsustas juhus.
Teisedki koolid hädas
Härma gümnaasiumi õppejuhi Terje Halliku sõnul said õpilased aru, miks kooli juhtkond otsustas vastuvõtule minejad loosida, ja pingeid see ei tekitanud. «Me ei suutnud seda valikut teha, see oleks olnud väga ebaõiglane,» sõnas õppejuht. Härma gümnaasiumist lähevad vastuvõtule eestikeelsest õppest Jakob Tamm ja rahvusvahelisest õppest Oskar Post.
Abiturientide arvamust selle asja kohta ei õnnestunud teada saada, sest reedel tegid nad matemaatika riigieksamit, selle vaheajal oli aega vaid foto tegemiseks.
Hugo Treffneri gümnaasium sai presidendi vastuvõtule kümme kutset. Kooli direktori Ott Ojaveeru sõnul polnud õiglast otsust langetada keeruline, sest paljud kuldmedalistid ei soovi ega saagi eri põhjustel vastuvõtule minna. «Pakkusime ühele õpilasele, kuid tema ei saa minna, seega valisime järgmise,» rääkis ta.
Treffneris lõpetas möödunud aastal kuldmedaliga 20 noort, Ojaveer arvas, et tänavu peaks tulemus umbes sama olema.
Tartu Tamme gümnaasiumi lõpetab kuldmedaliga kolm noort, kool sai presidendi vastuvõtule ühe kutse ning vastuvõtule mineja on välja valitud. Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson märkis, et üht väärilist valida oli päris keeruline.
Minule see variant sobib, et ei ole kindlaid ettekirjutusi, milline õpilane saata. See on puhtalt kooli otsus, ütles Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi.
Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi ütles, et tema arvates on muudatus hoopis hea ja nende koolile see probleeme ei valmistanud. Poska gümnaasiumis lõpetab neli kuldmedalisti.
«Minule see variant sobib, et ei ole kindlaid ettekirjutusi, milline õpilane saata. See on puhtalt kooli otsus,» lisas Jõgi.
Kuigi kutses on kirjas, et vastuvõtule mineja ei pea olema kuld- või hõbemedalist, valisid kõik ülalnimetatud koolid presidendi ja haridusministri vastuvõtule sõitjaks medaliga lõpetaja.
Helmer Jõgi sõnul kaalus nende kool ühe neiu saatmist, kes pole medalist. «Ta on tubli ja tahab saada õpetajaks, aga koolile on õpitulemus siiski oluline ning valituks osutus keegi teine,» ütles ta.
Petersoni gümnaasiumi on lõpetamas kolm-neli kuldmedalisti, vastuvõtule läheb neist üks. Annelinna gümnaasiumis on üks kuldmedalist ja kutseid kaks.
Nõo reaalgümnaasiumi lõpetab kuldmedaliga suure tõenäosusega viis õpilast, roosiaeda on oodatud kaks abiturienti. Direktor Jaanus Järve- oja saab enda sõnul aru presidendi kantselei seisukohast, miks selline otsus tehti. «Ma ei võta siin hukkamõistja rolli,» sõnas ta.
Ühe vastuvõtule mineja kindlakstegemine läks libedalt: selleks sai kooli aasta õpilane. Teise leidmine oli keerukam, juhtkond koos klassijuhatajatega otsustas õpilase kasuks, kes on koolielus, olümpiaadidel ja võistlustel rohkem panustanud.
Tagasi minevikku
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurmi ja presidendi kantselei kommunikatsiooninõuniku Taavi Linnamäe sõnul ei ole tegemist uue korraga, vaid hoopis vana taastamisega.
Kõiki kuldmedaliste hakati presidendi vastuvõtule kutsuma 2014. aastast, sellise otsuse tegi toona president Toomas Hendrik Ilves.
Nüüd soovivad nii ministeerium kui ka presidendi kantselei, et iga Eesti kool saaks saata vähemalt ühe esindaja parimate lõpetajate vastuvõtule, sõltumata sellest, kas selles koolis sel aastal kuldmedaliga lõpetajaid on või ei. Kõikides koolides ei pruugi kuldmedaliste olla ning sel juhul saab kool ise valida, kes vastuvõtule minekut kõige enam väärib.
Kõik koolid said tänavu presidendi vastuvõtule vähemalt ühe kutse ning lisakohad selgusid möödunud aastal kuldmedaliga lõpetanute järgi.